Üksikvanem tegutseb

Üksikvanema blogi: laste kasvatamine lahkumineku ajal (7)

Gätlin, 16. detsember 2014, 10:51
 PantherMedia / Scanpix
Uuesti on tulnud päevakorda teema, et laps võiks elada isa juures. See teema on käinud läbi mitme mitteavaliku Facebooki grupi, kuhu kuulun, ja samuti ka minu blogis. Üks inimene kirjutas mulle lausa isiklikult oma arvamuse. Ta on arvatavasti siiani veendunud, et minuga ei ole kõik korras.

Olen avastanud, et paljud üksikemad (ja mõned emad) on ülimalt feministlikud. Nad on arvamusel, et naine ja ema peab alati ise oma lapsi kasvatama. Mõned tõukavad lausa vägisi lapse isa oma elust välja või siis hoiavad last "peidus". Ma pean seda üdini isekaks.

Samal teemal

Minu üks laps on juba kaks nädalat elanud isaga. Olen last mõned korrad näinud ja ka täna saame koos aega veeta. Tegelikult saaksin üsna tihti oma lapsega aega veeta. Piisab ainult küsida, et kas võin lapsele lasteaeda järgi minna. Ja siis lepime juba detailid kokku.

Ma pean seda üsna oluliseks, et laps oleks õnnelik. Ja seda ta ongi! Samuti tuleb talle kasuks isa eeskuju. Võtame lapse soove arvesse, et kus ja kellega ta parajasti olla tahab. Kuigi – muidugi mõistlikkuse piires.

Üks inimene pidas sellist lahendust häbiväärseks. Ta nimetas mind käoks, kes muneb oma munad võõrasse pessa, ujub ise minema ning jätab järglased võõraste kasvatada. Mõni proovib aastaid omale kasvõi üht last saada, pingutab selle nimel ja kannatab. Teine lihtsalt vorbib neid ja jagab mööda ilma laiali....

Kas mitte sama ei saa öelda nende isade kohta, kes oma laste vastu huvi ei tunne? Isade kohta, kes ei oleks valmis sellise lahendusega, nagu see on laste jagamine või koostöö tegemine ühise kasvatamise nimel? Isade puhul on see siis ok, sest nad pole 9 kuud last kandnud?

Ma loodan, et käoks nimetaja mõtleb väga tõsiselt oma öeldu üle järgi. Ta pooldab selgelt seda, et lahku minnes pole lapse isal laste juurde asja. See on see, mis on minule räigelt pinnuks silmas. Täiesti isekas jutt.

Ma saan aru, et see ei ole kerge teema või emal on lapsest loobumine tunduvalt raskem. Samas on raske ka siis, kui laps suureks kasvab ning kodust üldse lahkub. Raske on ka sellel isal, kes oma lapsega koos elada ei saa ja suuremalt jaolt ei näegi nad oma last. Päris palju üksikvanemaid teevad seda kättemaksuks, rõhudes oma emasüdamele, mis on kannatada saanud.

Õnneks on maailmas ka mõistlike inimesi, kes saavad aru, et laps vajab kasvamiseks mõlemat vanemat. Ka lahku minnes on olulisem lapse vajadused esikohale seada. Üks kirjutas niimoodi: "Minu meelest suht normaalne, et üks lastest elab isaga. Kui suhtlus perede vahel on tihe, siis säilib ju ikka õe-venna suhe. Kui tegemist on hea isaga, ei näe ma mingit põhjust, miks kramplikult mõlemad lapsed enda pool hoida. Ma olen ise ka mõeldud, et kui minu teed peaks kunagi mind abikaasaga lahku viima, siis ilmselt ei hoiaks ma kümne küünega kinni võimalusest absoluutselt kõik lapsed endaga jätta."

Enne 3ndat eluaastat ühtegi last enda juurest ära ei lase ning loomulikult eeldaks ka seda, et mujal elav laps mind külastab ning vatsupidi. Läbikäimine peab säilima.

Igaühele muidugi ei saa last usaldada – kõik ju suhteline. Hea läbi saamise ja ühes linnas elamise korral saab sellist süsteemi rakendada ka ju aastate kaupa – üks aasta isaga, teine aasta emaga või kokkuleppelised perioodid nii, et kooliskäimist segama ei hakkaks.

Ma loodan, et emad ja isad mõtlevad väga hoolikalt selle üle, mis on lapsele parim. Isekuse kõrvale jättes.

7 KOMMENTAARI

i
idioodist autorile 23. detsember 2014, 10:38
Kommentaar väga õige.
l
lugeja 23. detsember 2014, 10:37
Ei saa sellest artiklist hästi aru,et kui on hea isa ,miks siis üldse lahku minnakse? Terviklik pere ja lapsed tuleb ikka seada esikohale. Hea isa -see ütleb juba kõik. Järelikult on siis naine huvitatud perevälisest elust.
Loe kõiki (7)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee