KOLE UKS JA PÄÄSEMISEVIIT: See varuuks oli kahelt poolt varjatud – ilupoe kardina ja juuksuri reklaamiga.Foto: MATI HIIS
Teet Teder 13. detsember 2014 18:00
Päästeamet tegi reidi jõuluaegsetesse kaubanduskeskustesse ja leidis – ohu korral ei pruugi sealt välja pääseda

Et pühad kujuneksid mõnusaks äraolemiseks lähedaste ja sõprade seltsis, tuleb kaubanduskeskustes kulutada tunde kõige vajaliku ostmiseks. Päästeameti hinnangul on aga suured poed omamoodi lõksud, kust ohu korral ei pruugi enam välja pääseda.

Pühade eel kipuvad kaupmehed unustama, et varuväljapääsude esised pole vaba pind, kuhu ostupühadel suured kaubavarud kuhjata.

Et seda tõsiasja poodnikele meelde tuletada, tegi Põhja päästekeskus mitu üllatusreidi pealinna ostumekadesse. Õhtuleht käis kaasas, kui päästjad kontrollisid hiljuti avatud Ülemiste keskust.

Kui päästeametnikud Ülemiste keskuses juuksurisalongi sisse astuvad, näitab mehike rohelisel evakuatsioonisildil, et just selle salongi kaudu kulgeb üks varuväljapääsudest. Salongi töötaja aga pole sellest kuulnudki.

"Ei, ei, meil küll siit välja ei pääse," imestab ta punastades ja ehmatab, kui päästeametnikud varuväljapääsu otsima hakkavad. Seda ei ole.

Ametnik teeb märkme: silt on ekslikult kahepoolne. Tegelikult peab see suunama inimesed salongist välja, mitte sisse. Trahvi siiski ei tehta.

"Vaatame mitte ainult sellise pilguga, et tulekahju võiks tekkida. Tänapäeval on igasuguseid äkkrünnakuid, mille tõttu peab kiiresti poest välja saama," selgitab tuleohutuskontrolli büroo juhataja Andur Soo käigu pealt ja leiab juba uue rikkumise. Ilmselt ei sobi varuväljapääsu metalluks järgmise juuksurisalongi noobli interjööriga, seetõttu on see täpselt ukseauku sobituva suure reklaamtahvliga kinni kaetud.

Tahvel allub küll kergesti õblukese neidise rammule, kui see ümber tõstetakse, aga noomida saab salong sellegipoolest.

"Evakuatsiooniuks on selleks ette nähtud, et siit saaks evakueeruda. Siin ei tohi midagi ees olla," märgib Soo.

Aga uks on sama kole ka teiselt poolt, kus kosmeetikapood selle ette veripunased kardinad on riputanud nii, et nende taha on jäänud ka rohelised evakuatsioonisildid. Ametnikud tõmbavad esmalt kardinad eest, hiljem aga antakse korraldus kardinapuud maha võtta. Kui ei, tuleb trahv.

"Pood on alles avatud, kasutusloa saanud ja juba hakatakse varuväljapääse kinni panema," imestab Soo.

Päästeametnikust sai hasartmängur

Tuleb välja, et päästeametnik ei pääsegi igale poole pilku peale viskama. Näiteks töötab hasartmänguseadus päästeseadusele vastu.

Terranova poest viib varuväljapääs lattu ja sealt edasi Olympic kasiino puhkeruumi. Kuhu sealt edasi pääseb, on raske teada, sest ilma registreerimata kasiinosse siseneda ei tohi. Nii näeb ette hasartmänguseadus.

"Kas te võiksite ukse korraks lahti teha, et ma saaksin vaadata," palub Soo üllatunud kasiinoteenindajat, kes on ilmselgelt üllatunud ootamatuid uksest sisenevaid külalisi nähes.

"Ma ei saa seda teha, ma pean teid enne registreerima," kogub ametivormis mängupõrgutöötaja end kiiresti. Nüüd kohmetub Soo.

"Me ei lähe sisse. Siin on märk, mis näitab, et inimene saab teie kasiinost läbi minna, kui praegu peaks [keskuses] olema tulekahju," püüab Soo ikkagi läbi pääseda.

On näha, et tal on raske jaburas olukorras suunurki professionaalselt sirgena hoida.

"Ma kirjutan igaks juhuks teie nime üles," pelgab diiler seadusega pahuksisse minekut ja kritseldab Soo nime vähemalt peosuurusele märkmepaberile. Nii satubki päästeametnik kasiinokülastajate nimekirja.

"Milleks kõigeks töö mind kohustab," naerab Soo, kui päästeameti vormirõivastega mänguautomaatide vahelt märja otsmikuga naaseb.

"Välja pääseb!" kõlab hinnang varuväljapääsule.

Siinkohal kärbiks õelalt Soo naerutuju ja tuletaks meelde üht piirivalvurit, kelle kaitsepolitsei tunnistas ohuks Eesti julgeolekule pärast seda, kui mees oli välismaal kasiinos ühe õlle joonud.

Sohvade ja tekkide-patjade poes leiavad päästjad, et tee varuväljapääsuni on kitsavõitu. "Ikka kitsas," imestab poe juhataja.

"Alles te käisite ja ütlesite, et kõik on korras. Kas me peame siis kõik mööbli välja viima?"

Arusaadavalt tahaks pood võimalikult palju kallilt renditud pinnast kauba alla panna, üks padi mahub ju alati veel.

Surmalõksust mänguasjapood

Üksikuid asju on peaaegu igas poes valesti, küll on häirenuppe rohkem kui vaja ja kõikide nuppude kohta ei tea ka asjaosalised, mida need teevad, siis suurem üllatus tuleb mänguasjade poest – ühtki väljapääsule viitavat silti ei ole ja varuväljapääsust on pood lao teinud, kus kastide ja euroaluste vahel on ka töötajatel raske liikuda.

"Seal on ladu," nimetab müügisaali taga olevat koridori ka teenindaja õige nimega.

"Kuidas see kasutusloa on saanud?" pärivad ametnikud teineteisele otsa vaadates. Selles poes on nüüd kõik valesti, aga ametnikud mäletavad, et veel novembris oli korras.

"Aga novembris ei olnud jõule ka," arvab Soo põhjust teadvat ja näeb ostlevate laste ja nende vanemate tagant uut probleemi – poe teine varuväljapääs ei paista peaaegu üldse kanniriiuli tagant välja.

Teenindajad ei oska midagi arvata ja edasi peavad päästjad uurima keskuse lepingut kauplusega, aga ametliku menetluseta siin ei pääse.

"See kipub kahjuks olema tavapärane," ütleb Soo ja üldistab kannipoe olukorda. "Tulevad pühad, kauplused teavad, et tuleb suurem ostlemine, tellitakse hästi palju kaupa ette ära, aga kus seda ladustada, selle peale ei mõelda. Müügisaal võib tunduda puhas ja avar, aga evakuatsiooniteedel enam edasi minna ei ole.

Sprinkleriruumist sai puhkeruum

Õues on sprinkleriruum, kuhu tulekahju puhul päästeamet esimesena tormab. Parkimiskohti seal ei ole, sest päästeauto peab sinna ligi pääsema. Seal kõnniteel seisab aga ees noorpaar BMWga, keda ametnike sagimine sugugi ei häiri.

Sprinkleriruumist on ehitusmehed puhkeruumi teinud. Keset torude ja näidikute ja kraanidega ruumi on laud kohvitassidega ja pooleli jäänud turakamänguga.

Kraanide otsas ripuvad küpsised, kuivab nokkmüts, euroalusega on toa keskel kogukas seif, mille kõrval mikrolaineahjud ja kohvimasinad.

"Ruum on selleks ette nähtud, et kui tuleb päästemeeskond ja siin läheb sprinkler tööle, siis päästetööde juht tahab näha, millistes tsoonides need töötavad, seega näeb, kus tulekahju on," selgitab Soo, aga sprinklerite plaani ees on mitu redelit ja nende taha päästjad lihtsalt ei näe ehk enne päästmist peavad päästjad koristama hakkama.

See on koht, kuhu kutsutakse aru andma keskuse omanik.