Tehnika

E-raamatud: Kas raisata raha e-lugerile või piisab nutifonist? (10)

Mattias Tammet, 13. detsember 2014 14:00
KUIDAS LUGEDA RAAMATUT: Kas nutitelefoni või e-lugeriga?Foto: MATI HIIS
Et väga paljudel on juba nutitelefon või tahvelarvuti olemas, võib tekkida küsimus, miks lugemiseks üldse eraldi aparaati soetada. Mis vahet on neil riistapuudel, millelt tihti raamatuid loetakse?

Esimesed spetsiaalsete lugemisaparaatide müügikatsetused algasid üheksakümnendate lõpul, kuid ei jõudnud eriti kuhugi. Suur läbimurre tuli alles e-paberi leiutamisega. Esimesed mudelid saabusid müügile kümme aastat tagasi, kuid ei saanud eriti populaarseks.

Olukord hakkas muutuma 2006.–2007. aastal. Turule tulid Sony ja Amazoni senistest oluliselt paremad ja odavamad mudelid.

Ajakirja Forbes andmetel on 30% Ühendriikides müüdavatest raamatutest elektroonilisel kujul. Kuid millised on seadmed, millega üldse selliseid raamatuid lugeda saab?

E-paberiga lugerite võlu ja valu

Plussid

Ekraan. E-paber püüab – nagu nimi ütleb – matkida tavalise paberi välimust. Võrreldes LCD-ekraaniga tähendab see, et seda on hea lugeda ka eredas päikesevalguses. E-paber peegeldab valgust vähem kui tavaline ekraan ja ei värele sugugi.

Selge eesmärk. Paljud leiavad, et neid segab, kui ühe asjaga saab teha paljusid asju, kuigi peaks tegema üht, mis nõuab kontsentreerumist – lugeda!

Kasutusmugavus. Arvestades seda, et nad ei pea väga paljusid ülesandeid täitma, saavad lugerid enamasti raamatute ja muude tekstide näitamisega väga hästi hakkama.

Suurus. Suurem osa lugereid on krimkasuuruse formaadiga, kuigi kaaluvad veidi rohkem. Seda olenemata sellest, kas loetav teos on 50 või 500 lehekülge pikk. Et lugerit ei pea raamatu kombel kaheks poolitama, võib selle hoidmine isegi raamatust mugavam olla.

Aku kestus. E-paberile annab lisapunkte tõsiasi, et selline ekraan kasutab voolu vaid lehekülje pööramisel ja sedagi väga vähe. See tähendab, et lugerid peavad laadimata vastu kuu aega või rohkemgi.

Miinused

Vähe võimalusi. Sisuliselt oskavad lugerid hästi ainult üht asja: näidata teksti.

Aeglus. Nutitelefoni või tahvelarvutiga harjunule võib lugeri uimasus tulla ootamatuna. Vähe sellest, et menüüdes liikumine on uimane, võtab ka lehe keeramine märgatavalt aega. Eelkõige tuleb see e-paberi iseärasustest.

Mustvalge ekraan. See tähendab, et näiteks koomiksite ja muude illustreeritud materjalide lugemine ei ole eriti hea.

Mida arvestada

Kaaned. E-paberist ekraanid on oluliselt õrnemad kui LCD-ekraanid tahvelarvutitel ja telefonidel. Sestap on mõistlik neid kaasas kandes kaante või ümbrisega kaitsta. Kõige esimene valik ei pruugi aga olla kõige parem. Näiteks on Amazoni Kindle nahast kaaned väga nägusad ja vastupidavad, kuid üsna kallid. Suurema probleemina on need aga väga rasked, mis teeb lugeri pikema käes hoidmise tüütuks.

Failid. Kindle on ainuke levinud lugerimudel, mis ei toeta Eestis levinud epub-formaati. See tähendab, et kui teiste lugeritega saab selliseid raamatuid otse aparaadile tõsta, siis Kindle’i puhul peab tegema lisaliigutuse, mis võib mõnele olla liiga tüütu.

Faile saab muuta Kindle’ile sobivaks mobi-formaadiks kas

Calibre’i programmi abil või saates oma faili spetsiaalsele isiklikule Amazoni meiliaadressile.

Ekraani teravus. Kui niisama teksti lugemiseks on teravam ekraan tore, aga mitte vajalik, siis PDFide lugemiseks on teravam ekraan väga kasulik. See ei tähenda, et terava ekraaniga

e-lugerid oleksid PDFideks sama head kui tahvelarvutid – enamasti siiski mitte.

Ekraani valgustus. Suuremale osale praegu müüdavatest lugeritest on valgustus sisse ehitatud. Ei maksa ära ehmatada – see valgus pole kuidagimoodi võrreldav tavalise ekraani tagantvalgustusega.

Artiklite saatmine. Kui armastatakse tihti netist pikemavõitu artikleid lugeda, oleks seda ehk lugeris mugavam teha. Kindle’il ja Kobol on selleks olemas võimalused, kuidas seda saatmist ühe nupuvajutusega teha.

Nii Kindle’ile mõeldud Readability kui ka Kobol töötav Pocket lisavad tavalisele veebibrauserile nupu, mida vajutades saadetakse ees olev artikkel Wifi kaudu mõne hetkega otse lugerisse.

Eestis on põhiliselt kolme sorti lugemisseadmeid

Kindle. Maailma konkurentsitult kõige populaarsemad lugerid, mida teeb veebikaubamajahiid Amazon. Aparaatide menul on ka põhjus: kuigi need ei pruugi olla tehniliselt kõige kõrgemate näitajatega, on nende kasutusloogika enamasti vaieldamatult kõige lihtsam ja töö kõige sujuvam.

Paraku eeldavad need siiski mõne võõrkeele oskust. Kindle’it tellitakse tavaliselt otse Amazon.comist, kuid neid toovad maale ka näiteks Kristostomus ja Apollo.

Apollo e-luger. Apollo raamatukauplus müübki kõige parema meelega enda kirjadega lugereid. Need on sisuliselt Pocketbooki mudelite edasiarendused, kuid Apollo tarkvaraga. See tähendab, et need on ainukesed lugerid, millel on võimalik valida eestikeelset menüüd.

Samuti saab neis kasutada Apollo veebikaupluse kontot, sealt ka otse e-raamatuid osta ja alla tõmmata. Apollo e-kaubanduse arendusjuhi Andre Kaibaldi sõnul tundusid neile nii tavalised, tehasest tulnud lugerid tavatarbijale liiga keerulised ja seetõttu uuendati tarkvara selliselt, et võeti sealt osa üleliigset lihtsalt ära.

On see õnnestunud? Osaliselt kindlasti. Ära tasub märkida, et Apollo salvestab igale lugerile sadade raamatute kaupa Eesti kirjandusklassikat. Kõik need on küll veebist tasuta saadaval, kuid lugerisse kaasapanemine teeb elu mugavmaks.

Ühtlasi sisaldab Apollo luger inglise-eesti sõnaraamatut, millega saab võõrale sõnale vajutades kiiresti näha tõlget.

Samas on tarkvara siiski algul kätte võttes ootamatult segane ja tihti uimasevõitu. Esialgu tasuks seda ehk poes katsetada ja müüjatelt nõu küsida.

Kobo. Rahva Raamatu kett müüb peaaegu ainult Kobo kaubamärki kandvaid lugereid. Rahva Raamatu e-äri arendusjuht Toomas Aasmäe ütleb, et Kobo teeb nende hinnangul kõige paremaid lugereid, millega saab lugeda Eestis peamiselt kasutusel olevat dokumendiformaati Epub.

Kobo püüab lüüa funktsionaalsusega. Kaks kallimat mudelit on keskmisest lugerist teravama ja pisut suurema ekraaniga, kõige kallim on aga lausa veekindel, nii et seda saab lugeda näiteks vannis või rannas.

Kobo lugereid on üsna mugav kasutada, ent päris Kindle’i tasemele ei küüni. Samas lubavad need võrreldes Kindle’iga teksti suurust, paigutust, fonti ja muud oluliselt rohkem enesele sobivaks sättida.

Kuidas lugeda e-lugerita?

Tahvelarvutid

Plussid

Suur ekraan. Enamik tahvelarvutite ekraanidest on lugerite ekraanidest kolm-neli korda suurem. Seega mahub sellele samal ajal ka rohkem teksti.

Teeb paljusid asju. Kahtlemata suudab tahvelarvuti teha rohkem asju ja võib paljudele asendada isegi tavalist arvutit. Seega – kui raha või tahtmist on vaid ühe aparaadi ostmiseks, peab arvestama, et tahvelarvutit saab kasutada rohkemateks asjadeks.

PDFide jaoks ideaalne. Kui PDFi formaadis raamat või õpik on liiga väikese tekstiga, ei ole lugeri puhul sellega enamasti midagi ette võtta. Tahvelarvutis on suumimine oluliselt kiirem ja mugavam.

Miinused

Raske. Raamatute lugemiseks on piiratud arv asendeid. Suurem osa neist nõuab aga raamatu või lugemisaparaadi toetamist käega.

Aku. Kuigi tahvelarvutid peavad enamasti kauem vastu kui telefonid, siis tundide kaupa lugedes nad siiski üle paari päeva hakkama ei saa.

Mida arvestada

Osa lugereid tootvaid ettevõtteid teevad sama nimega ka tahvelarvuteid. Mõni neist paneb neile lisanime, näiteks Amazon Kindle Fire. Lugeri süda on aga ikkagi e-paberist ekraan.

Nutitelefonid

Plussid

Alati kaasas. Telefon on peaaegu kõigil taskus-kotis ja seda saab sobival hetkel välja võtta. Lugerid on enamasti suuremad ja igapäevatoiminguteks vähem olulised, seetõttu hoitakse neid ka kodust välja minnes ebamugavamates kohtades.

Terav ekraan. Moodsad nutitelefonid on enamasti mitu korda parema punktitihedusega kui lugerid. See tähendab, et tekst näeb ilusam-teravam välja ka siis, kui seda üsna väiksena näidata.

Palju erinevaid võimalusi. Telefoni saab peale raamatute lugemise kasutada ka muudeks kasulikeks asjadeks – näiteks telefonikõnedeks!

Miinused

Väike ekraan. Tõsi – moodsate telefonide ekraanid kipuvad juba väikeste lugerite suurusteks, kuid on siiski eredas valguses kasutamiseks nirud.

Aku. Kadunud on ajad, kui telefonid pidasid vastu nädala või rohkemgi. Nutitelefoni puhul on oht, et aku saab otsa enne õhtut isegi siis, kui seda kogu aeg ei kasuta. Heleda ekraani lugemiseks kasutamine sööb aga paratamatult akut väga aplalt.

Mida arvestada

Tarkvara ühilduvus. Ostes raamatuid mõnest tuntud veebiraamatupoest, saab telefoni tasuta tõmmata ka vastava veebipoe rakendus. Sealt ostetud raamatuid saab sel juhul lugeda nii telefonist kui ka lugerist.

Samal teemal

17.09.2016
Miks saab e-raamatut korraga laenutada väike arv inimesi?
03.01.2015
Kas poelettidel esiletõstmine tagab raamatule müügiedu?