Tehnika

Sooline ebavõrdsus kosmoses: naisastronaute ähvardab iiveldus, mehi aga poolpimedaks jäämine (20)

Triin Tael, 13. detsember 2014 18:00
ÜKS MEIST NAINE, TEINE MEES: Matthew McConaughey ja Anne Hathaway kehastatud tegelaskujud Christopher Nolani värskes filmis «Tähtedevaheline» võivad saada kosmosereisist tingituna erinevaid tervisehädasid.Foto: Outnow.ch
Pikaaegne viibimine kosmoses mõjutab naiste ja meeste tervist isemoodi, selgub värskest uurimusest. Kuid närvid peavad mees- ja naisastronautidel kaaluta olekus ühtmoodi hästi vastu.

2011. aastal rõhutati USA teaduste akadeemia ettekandes vajadust uurida sugupoole mõju kosmoselennuaegsetele füsioloogilistele ja psühholoogilistele muutustele. NASA võttis teadlaste soovitust kuulda ning viis hiljuti läbi põhjaliku uurimuse, kasutades aastatega avaldatud, aga ka avaldamata kosmoselennuinfot.

Luubi alla võeti 477 mees- ja 57 naisastronaudi terviseuuringud, kirjutab nasa.gov. Koostöös USA kosmosebiomeditsiini instituudiga läbi viidud teadustöö näitab, kuidas astronaudi sugu võib mõjutada tema üldist tervislikku seisundit kosmoses viibimise ajal.

Uuriti kosmoselennu mõju südame-veresoonkonnale, lihastele ja skeletile, immuunsüsteemile, sensomotoorikale, reproduktiivtervisele ja käitumisele. Mis siis selgus?

Maandumisel kipuvad naisastronaudid pikaajalise püsti­seismise tõttu minestama sagedamini kui mehed. Üheks põhjuseks võib olla naiste jalaveresoonte vähesem venivus. See tõsiasi on leidnud tõestust mitmes varasemas uurimuses – lamamisasend on kosmoselennu maapealne analoog.

Vereplasma mahu langus on naistel kosmoselennu ajal suurem kui meestel. Naise organism reageerib sellele tavaliselt pulsi kiirenemisega. Seda protsessi tuleb aga veel täpsemalt uurida, märgivad teadlased.

2005. aastal tuvastatud VIIPi sündroom on NASA andmetel praegu suurim kosmoselennuga seotud terviserisk, mis avaldub silmanägemise halvenemises. Kosmoses käinud astronautide seas on seda esinenud 82 protsendil meestest ja 62 protsendil naistest.

Kokkuvõtvas uurimuses leiti, et kõik märkimisväärsemad juhud on esinenud just nimelt meestel.

Kosmoselend võib kaasa tuua ka muutusi immunsüsteemi võtmekomponentide talitluses ja kontsentratsioonis, kuid meeste ja naiste immuunsüsteemi reaktsiooni erinevusi pole kosmoses vaadeldud.

Maa peal on täheldatud, et naiste immuunsüsteem reageerib haigustekitajatele ägedamalt ning teeb nad viirus- ja bakterinakkuste suhtes vastupidavamaks. Infektsiooni korral võitleb naise immuunsüsteem jõulisemalt kui mehe oma. Samas on taolisel reaktsioonil ka varjukülg: niisugune immunoloogiline ägedus muudab naised vastuvõtlikumaks autoimmuunsetele haigustele.

Pole selge, kas taolised muudatused lööksid välja ka pikematel kosmosemissioonidel või sellistel kosmoseretkedel, mis nõuavad planeetide uurimist ja seega kokkupuudet gravitatsiooniga.

Kosmoselendude ajal kujutab endast suurt ohtu kiirgus. Teadlased on leidnud, et kiirguse põhjustatud vähktõvele on naise organism vastuvõtlikum kui mehe oma. Seega on naisastronautidele kehtestatud madalam lubatava kiirguse tase.

Rahvusvahelisse kosmosejaama jõudmisel ja üleminekul mikrogravitatsioonile (akadeemilisem väljend kaaluta oleku kohta) esines naisastronautidel merehaigusega sarnanevat iiveldust veidi sagedamini kui meestel.

Meesastronautidel omakorda tekkisid iiveldusnähud pigem Maale naasmisel. Ent teadlased toonitavad, et andmeid on korraliku statistika tegemiseks siiski liiga vähe.

Meesastronautide kuulmistundlikkus, mida kontrollitakse eri sagedustel, langeb aastatega kiiremini kui naisastronautidel – ja kiiremini pigem vasakus kõrvas. Kuid ükski asitõend ei viita sellele, et soopõhised erinevused kõrvakuulmises võiksid olla põhjustatud kunagisest kosmosereisist.

Lihasluukonna reaktsioon gravitatsiooni kadumisele ehk luude hõrenemine ja lihaste atrofeerumine varieerub inimesiti. Sugudevahelisi erinevusi siikohal ei täheldatud.

Kuseteede põletikke esineb naisastronautidel kosmoses sagedamini kui meestel, kuid need on seni antibiootikumravile hästi allunud. On leitud, et naistel on suurem soodumus magneesium-ammoonium-fosfaat-neerukivide tekkeks, meestel esineb pigem kaltsiumoksalaatkive.

Seda, et kosmoselend mõjuks eri sugupoolte käitumisele ja psüühikale isemoodi, pole uurimused aga näidanud. Stressitaset ja une kvaliteeti mõjutas kosmoselend naistel-meestel ühesuguselt.

Gizmodo.com võtab uurimuse kokku: ehkki nais- ja meesastronautide organism reageerib kosmoselennule mõneti isemoodi, loksutab pikaajaline kaaluta olek mõlemat sugupoolt päris kõvasti. Oleme loodud ikkagi Maa peal kõndima, mitte kosmoses kõlkuma.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee