Eesti uudised

Riigikogu võttis vastu riigieelarve 

Marge Sillaots, 11. detsember 2014 07:00
540 RAHASÜSTI: «Kolmanda lugemise käigus tegi rahanduskomisjon koondettepaneku, mille kohaselt suurendati regionaalseid investeeringuid, toetati erinevaid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte. Komisjoni toetuse sai 540 projekti,» polnud rahandus-komisjoni esimees Rannar Vassiljev (SDE) nõus seda katuserahaks nimetama.Foto: Erik Peinar
Riigikogu kiitis eile 56 poolt- ja 35 vastuhäälega heaks 2015. aasta riigieelarve, mille tulude mahuks on plaanitud 8,45 miljardit ja kuludeks 8,54 miljardit eurot.

Uuel aastal langevad tööjõumaksud, mis jätab palgasaajatele rohkem raha kätte. Töötuskindlustusmakse määr langeb seniselt kolmelt protsendilt 2,4 protsendile. Tulumaksumäär langeb 21 protsendilt 20 protsendile ja maksuvaba tulu tõuseb 144-lt 154 eurole kuus.

Riigilt palka saavate inimeste palgafond kasvab vähemalt kolm protsenti. Keskmisest enam tõuseb palk õpetajatel ning sotsiaal-, kultuuri- ja sisejulgeolekutöötajatel.

Riigieelarvest finantseeritavate arstide ja õdede palgad kasvavad 12 protsenti. See hõlmab kiirabi palku, residentuuris olevate arstitudengite palku, samuti sundravi, viljatusravi, ravikindlustamata isikutele vältimatu abi andjaid.

Eri toetustena jõuab 2015. aasta riigieelarve kaudu otse inimeste kätte peaaegu 4,39 miljardit eurot. Suur osa sellest on sotsiaalmaksust tasutav riigipension, mille kuludeks on plaanitud 1,57 miljardit eurot.

Pensionid tõusevad 5,9 protsenti, keskmine vanaduspension kasvab 44aastase staažiga inimesel 353 eurolt 374 euroni. Pensioni maksuvabastuse määr tõuseb, nii et keskmine pension jääb maksuvabaks. Esimese ja teise lapse toetus tõuseb 19,18 eurolt 45 eurole ning kolmanda lapse toetus 76,7 eurolt 100 eurole.

2015. aasta riigieelarves on investeeringuteks plaanitud 705 miljonit eurot. Võrreldes käesoleva aastaga on seda 18,3 miljonit eurot vähem, sest läbi sai Euroopa Liidu 2007–2013 struktuurivahendite periood.

Uue Euroopa Liidu struktuurivahendite perioodi käivitumisel hakkavad investeeringud kasvama alates 2016. aastast.

Olulisemad kinnisvarainvesteeringud 2015. aastal on Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ja Võru politsei- ja päästeameti hoone ehituse jätk, rahvusarhiivile uue arhiivihoone rajamine, Ugala ja Vanemuise teatri renoveerimine, Nukuteatri hoovimaja ehitus ning Euroopa IT-agentuuri hoone ehitus.

Eelarvega tehtud uued suuremad otsused kinnisvara valdkonnas on Piusa piirivalvekordoni, riigikontrolli büroohoone ja Arvo Pärdi keskuse rajamine.

Samal teemal

06.01.2015
Töötukassa juhatus kinnitas töötuskindlustushüvitise maksimumi