Eesti uudised

Surmasõit ATVga: kas teepiire võinuks kahe mehe elu päästa?  (17)

Karoliina Vasli, 11. detsember 2014 07:00
MÄRGATI MITU TUNDI HILJEM: Politseile teatati traagilisest avariist laupäeva ennelõunal. Siiani on teadmata, mis kell tegelikult teelt välja sõideti. Võimalik, et juba öösel. Foto: Politsei
Politseinike hinnangud õnnetuspaiga ohtlikkuse kohta erinevad kui öö ja päev

Läänemaal hukkus nädalavahetusel kaks meest, kui nad ATVga teetammi signaalposti rammisid, seejärel tammilt alla sõitsid ja jõkke kummuli paiskunud sõiduki all surma said. Maanteeamet möönab, et teetammil on ohtu isegi keerukam tajuda kui sillal. Nüüd kaalub amet surmalõigule teepiirete paigaldamist.

Kerge kurv ja seejärel sirge teetamm, mida ääristavad päevinäinud pisikesed signaalpostid. Ühe juures on küünlameri. Just seal juhtus möödunud laupäeval traagiline õnnetus, kus hukkusid 22aastane Rasmus ja 33aastane Andrus.

Pimedus ja libedus

On kolmapäeva pärastlõuna. Seisame samas kohas, tuul lõhub ja allpool avanev pilt on tekitab kõhedust. Järsk langus 6-7 meetrit, siis truubipealne ning veel mõni meeter allpool Taebla jõgi. Möödub auto, seejärel sammub mööda noor naine.

Samal teemal

"Nooremat meest, Rasmust, teadsin küll. Elas siin lähedal ja oli sportlik poiss." Rasmuse perel on turismitalu, noormees oli politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvur.

Mis tema ja Andrusega täpselt juhtus, pole siiani selge. Laupäeval kell 11.17 sai politsei teate, et Palivere–Keedika maantee 1. kilomeetril on sillalt jõkke sõitnud ATV ja õnnetuses on hukkunud kaks inimest.

Politsei andmetel juhtus avarii öösel või varahommikul. Kella 11 ajal kattis maad juba kerge lumekiht, aga ATV jälgi polnud näha, seega toimus avarii enne lume sadama hakkamist. Lähedalasuva Jaakna teeilmajaama andmete alusel algas lumesadu laupäeva hommikul kella 8 paiku, õhutemperatuur oli + 1 ja –1 kraadi.

Õhtulehega vestelnud kohalikud arvavad, et ilmselt oli määravaks ikkagi libedus ja kottpimedus, mistõttu mehed ATV üle kontrolli kaotasid.

Räägitakse ka, et tõenäoliselt võis ATV isegi vees meestele peale vajuda. Lääne prefektuuri kõneisik Kaja Grak ütleb, et ekspertiis selgitab, mis olid surma täpsed põhjused – kas uppumine või muud vigastused. Sündmuskoha läheduses oli õllepurke, kuid need võisid seal olla ka varem. Kas mehed olid kained, on samuti alles selgitamisel. Teada on, et kaitsekiivrit nad ei kandnud.

Küsimärke jääb õhku palju. Ehk oleks mehed võinud siiski pääseda?

Sündmuskohal käinud Haapsalu politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Viljar Põllula sõnas õnnetuse järel "Aktuaalsele kaamerale", et õnnetuspaik on liiklejaile ohtlik ning seal pole teepiirdeid. Politseinik märkis, et ükskõik milline sõiduviga võib seal kohe kaasa tuua traagilised tagajärjed.

Tamm pole süüdi

Nüüdseks on politsei seisukoht sootuks teine. Haapsalu politseijaoskonna juht Argo Tali hindab:

"Me ei saa seda teelõiku pidada ohtlikumaks kui teisi kõrvalteid. Seda kinnitab kas või tõsiasi, et selles kohas ei ole enne õnnetusi registreeritud."

Tema sõnul on tegu väikese liiklustihedusega teega, mida mööda maanteeameti andmetel vurab keskmiselt 13 autot ööpäevas, ja sellesarnaseid on Eestis palju. "Kõrge teetamm ei saa olla liiklusõnnetuse põhjuseks, pigem saab rääkida sellest, et kõrgelt tammilt allasõit võib kaasa tuua tõsisemad tagajärjed," kõlab Tali iseenesest loogiline tähelepanek.

Aga kui tammilt allasõit oleks tehtud võimalikult keeruliseks? Ja kas Tali peab Põllula hinnanguid ekslikuks?

"Vastuolu tegelikult ei ole: üks on kohale hinnangu andmine konkreetse juhtumi kontekstis, teine üldise hinnanguna. Praegu võime vaid oletada, milline mõju oleks võinud olla piirde olemasolul," ütleb Lääne politsei kõneisik Grak.

Õhtulehe kogemus näitab, et kaugelt pole neid poste näha, õnnetuspaigale viitavad eemalt vaid küünlad. Kui autost maha minna ning alla vaadata, on ees laiuv kuristik pehmelt öeldes hirmutav ja ootamatu.

Ka Raadik möönab, et kui tegemist olnuks sillaga, siis oleks järsk muldkeha nõlv kohe liiklejaile märgatav ja ka tunnetatav. Praegusel juhul aga pole ei kõrgus ega ohtlikkus liiklejale kohe tajutav.

"Praeguse õnnetuse juures ei ole vahet, kas seal on sild või truup. Lihtsalt on kahju, et kaks noort inimest hukkusid – miks täpselt, seda veel selgitatakse ja uuritakse," märgib ta.

Maanteeameti liikluskorralduse spetsialistid hindavad veel sel nädalal piirde vajadust. Kui piirdele näidatakse rohelist tuld (vajadust võrreldakse teede projekteerimise normidega: näiteks tee muldkeha kõrgus ja nõlva kalle), siis korraldatakse ehitaja leidmiseks riigihange ja pärast seda juba paigaldatakse piire.

"Võin kinnitada, et raha taha siin midagi venima ei jää," lubab Raadik.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee