Foto: MARIANNE LOORENTS
Liis Vaksmann, Aleksander Hussainov, Hanna Kannelmäe 13. detsember 2014 21:08
Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kadi Viik kimab talvehooajal jalgratta seljas mööda Tallinna kesklinna ja Kalamaja vähemalt neljal päeval nädalas.

Sõiduvahendina eelistab ta jalgratast, kuna talle ei meeldi müra ja heitgaasid, mida autod tekitavad. Seetõttu hoidub ta ka ise enda autoga sellisele reostusele lisa tekitamisest.

"Autostumine on inimsõbraliku keskkonnaga vastuolus," leiab ta ning peab kahetsusväärseks, et Tallinna liikluses peetakse esmatähtsaks autojuhtide huve.

Talvel teeb Viigi hinnangul jalgrattaga sõitmise keeruliseks libedus, aga naelkumme ta oma jalgrattale alla pannud siiski pole. Samuti on tüütu sõita pilkaselt pimedail kergliiklusteedel.

"Tallinnas on mitmes kohas valgustatud autotee, aga kergliiklusteel ei ole ühtki lampi," teab Viik ning toob näiteks Telliskivi tänava, kus tänavalambid valgustavad miskipärast ainult autoteed.

"Ma olen pikalt kahtlustanud, et transpordipoliitika otsustajad ise ei kasuta jalgratast ega käi eriti jala," spekuleerib ta.

Sellegi poolest valib Viik igapäevatoimetuste tegemiseks tihti jalgratta kui paindlikuima sõiduvahendi, millega ei pea ummikutes istuma ega parkimiskoha leidmise pärast muret tundma.