Maailm

"Rahutused avasid rahva silmad!" (3)

Juhan Mellik, 10. detsember 2014, 07:00
MIS SAAB EDASI?: Euroopas pikemal ringsõidul viibivad hongkonglased Man (paremal) ja Pan ei oska arvata, millal saabub nende kodulinna ühiskondlik leppimine? Foto: Arno Saar
"Vaatad meeleavaldusel tehtud videot ja näed, kuidas politsei peksab inimest. Saad vihaseks. Siis kerid tagasi ja vaatad, kuidas rahvas provotseerib ja sõimab. Ning siis lähed veel alguse poole ning saad aru, et ikkagi politsei alustas esimesena," räägib hong-konglane Man oma kodulinna vallanud konfliktist.

Eestit külastav Man on kindel: vähemalt on Hongkongi rahvas nüüd oma loidusest üles ärganud! Kui septembri lõpus puhkesid Hongkongis meeleavaldused plaanitava valimisseaduse muudatuse vastu, olid varem kohalikus televisioonis töötanud Man (37) ja tema abikaasa Pan (37) oma Euroopa ringreisiga just jõudnud Šveitsi. Vaatasid oma Facebooki, mis täitus äkitselt ärevate postitustega (erinevalt Mandri-Hiinast on sotsiaalportaal eristaatusega linnriigis täiesti lubatud – J.M.). Ning nägid telekast, kuidas kokkupõrked politseiga muutusid aina sagedasemaks ja vägivaldsemaks.

Lõhestunud ühiskond

Samal teemal

"Alguses olid ju ainult peamiselt üliõpilased ja õppejõud," jutustab Man. Aga kui rahvas nägi, kuidas võimud üritavad noori jõuga laiali ajada, tuli murdepunkt. Sõna levis, inimesi tuli juurde ja juurde. Detsembris kasutasid korrakaitsjad rahva vastu esimest korda veekahurit.

Man ohkab: Hongkong on ju ikkagi väike koht. Ning kui hiljem peaks selguma, et kellegi suguvõsas on keegi politseinik… "Nad pole ju pahad inimesed – nad täidavad lihtsalt käsku.". Hiinlane ütleb, et õnneks pole tema sõprade ja tuttavate hulgast keegi veel viga saanud. Kuigi meelt on avaldanud paljud.

Man on kuulnud juttusid: võimud palkavad kohalikke pätte ja löömamehi, kelle abiga protestijaid laiali peksta. "See on Hongkongis muidugi levinud: et poliitilised jõud ostavad inimesi üles, kes tuleksid siis neile toetust demonstreerima," ei välista ta midagi.

Kohalik meedia on tema sõnul kallutatud nagunii: ühed väljaanded on raudselt valitsuse poolel, teised toetavad meeleavaldajaid. Tõese pildi jaoks peab ise kaks poolt kokku liitma.

Sõbrad ütlevad lahti

Teine veelõhe jookseb mööda põlvkondasid. Nii nagu paljud teised vanemaealised toetab

Pani pensionärist ema valitsusvõime. "Kahel põlvkonnal on väga erinev mõttelaad. Vanemad inimesed mäletavad veel, mis toimus Mandri-Hiinas kultuurirevolutsiooni ajal," lahkab Pan. "Nende jaoks on lihtsalt tähtis, et ühiskond oleks rahulik ja stabiilne."

Kahel vaenutseval leeril on kujunenud omad sümbolid. Mässumeelsed on omaks võtnud kollased lindid, valitsuse toetajad sinised. Facebookis on selle järgi kohe selge, kes kaldub kuhu. "Paljud on meid oma sõprade seast kustutanud, sest näevad: meie oleme meeleavalduste poolt."

Nii Pani kui Mani häirib kõige enam kohaliku valitsuse passiivsus. "Kui keegi ometi tuleks välja ja räägiks meiega otse. Aga keegi ei julge, keegi ei taha seisukohta võtta. See ongi kõige hullem!"

Mõningast erimeelsust võib kohata isegi ühe pere sees: erinevalt mehest ei ole Pani toetus meeleavaldajatele nii kompromissitu. Talle ei meeldi, kuidas mässajad rikuvad metropoli igapäevast elurütmi. "Nad võiksid kesklinnast ja tänavatelt tagasi tõmmata. Inimesed ei pääse tööle, elu seisab," kurdab ta.

Pan ja Man on kindlad, et vähemalt ühes asjas on rahutused Hongkongile kasu toonud: pannud inimesed mõtlema poliitikast.

"Hongkongi inimesed on ju väga passiivsed; neile on peamine, et saaks äri teha ja raha teenida. Et oleks stabiilne ja kindel. Aga kui nad enne poliitikast ei hoolinud, siis nüüd nad näevad: peab hoolima!"

Eestis plaanivad Man ja Pan veeta veel terve nädala, töötades vabatahtlikena ühes Viljandimaa lambafarmis.

Vihmavarjurevolutsioon

Hongkongis septembri lõpus puhkenud ja tänaseni kestvad rahutused ehk vihmavarjurevolutsioon algasid reaktsioonina plaanitavale valimisreformile.

Protestijad nõuavad õigust ise oma juhte valida. Hiina lubas aga 2017. aastal Hongkongis rakendada hoopis süsteemi, mille alusel saab rahvas hääletada ainult nende kandidaatide üle, kelle Peking on välja sõelunud. Kandidaadid valib võimude määratud 1200pealine komitee.

Aja jooksul on meeleavaldused võtnud äkilisema iseloomu ja kokkupõrked politseiga on sagenenud. Võimud on süüdistanud protestide õhutamises USAd. Meeleavaldajad omakorda on heitnud ette palgatud löömameeste kasutamist rahulike demonstrantide vastu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee