Eesti uudised

Karusloomafarmid. Keelata või mitte? (126)

Andres Tohver, 10. detsember 2014 07:00
Anita Jürson Foto: Andres Tohver
Novembris andsid loomakaitsjad Toompeal korraldatud meeleavaldusel riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle 10 000 allkirjaga petitsiooni, keelustamaks karusloomafarmid.

Meeleavalduse korraldas Liikumine Loomade Nimel, allkirjad kogus selle koostööpartner MTÜ Loomus. "Korrektsus oleks võinud olla parem, aga see pole asja algatajate süü. Elektronallkirjade kogumiseks ei olnud kasutatud keskkond ilmselt kõige sobivam," tõdeb Eiki Nestor. "Sellegipoolest menetleb riigikogu seda nii nagu petitsiooni. See tähendab, et komisjon peaks arutama märgukirja hiljemalt kolme kuu jooksul ja langetama otsuse hiljemalt kuue kuu jooksul."

Poliitikute arvamused lähevad lahku

"Seisukoht on selline, et olen autoritega 100 protsenti nõus," kinnitab Eiki Nestor toetust loomakaitsjate petitsioonile.

"Minu isiklik veendumus on, et karusloomafarmid peavad jääma Eestisse," ütleb

Erki Nool. Tema sõnul ajaks keelustamine kohalikud karusloomakasvatajad Eestist lihtsalt Soome tööd jätkama.

"Karusnahk on rebasel seljas, aga inimene vajab kehakatet, mida meie kauged esivanemad õppisid loomakasukatest valmistama. Miks me peaksime seda eitama või nende loodud karusnaha kandmise traditsioone hukka mõistma?" ütleb Annely Akkermann.

Loomakaitsja Anita: karusloomafarmid tuleks kümne aastaga keelustada

Anita Jürson (23), kes on organisatsiooni Liikumine Loomade Nimel eestkõneleja, leidis oma kutsumuse kaheksa aasta eest, kui sõbranna näitas talle Kanada hülgejahi videot. Anitast sai taimetoitlane, paar aastat hiljem loobus ta ka piimast ja munast.

Liikumine Loomade Nimel tekkis soomlaste Oikeutta Eläimille eeskujul. "Meil ei ole ametlikke liikmeid, on tuumikgrupp, kes tööd korraldab, ja siis on toetajaid hästi palju Facebooki kaudu meiega ühenduses," selgitab Anita.

"Karusloomafarmide keelustamine oleks ikkagi üleminekuajaga. Teistes riikides on seda tehtud kümne aastaga," toob

Anita karusloomafarmide keelustamise näidetena välja Austria, Suurbritannia ja Horvaatia.

Karusloomakasvataja: farme võiks olla neli korda rohkem

Karjakülas 6000 rebast ja 28 000 naaritsat kasvataval ASil Balti

Karusnahk on veel naaritsafarm Padise vallas Kõmmastes. Need kõik on kolme soomerootsi venna – Börje, Stigi ja Boris Lindeni ­– omand, kelle elukoht on Vaasa linn.

Karjakülas Balti Karusnaha juhatuse liikme Alar Kõrega (41) rääkides toob ta välja majandusliku argumendi. Eelmisel aastal oli firma käive 8,5 miljonit eurot, kasum 3,5 miljonit. 76 töötajat teenivad keskmiselt tuhat eurot kuus. Karusnahatoodangust 95–98% läheb ekspordiks.

Rebaste elutingimused on Alari sõnul võrreldes nõukogude ajaga paranenud. Siis pandi täiskasvanud rebane 0,6 ruutmeetrisse puuri, praegu võib ta arvestada 0,8 ruutmeetriga. Naaritsa puur on 0,3 ruutmeetrit ja parasjagu nii kõrge, et naarits saaks püsti tõusta. Fotografeerin. "Vana maja pole mõtet pildistada – neid eksponeerivad loomaõiguslased," märgib Alar.

"Võiks olla ideaalis neli korda selline maht," arvab Alar Eesti karusloomakasvatuse tuleviku kohta, nähes sellele perspektiivi eeskätt Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis.

Kui halvad on karusloomade pidamise tingimused?

Martin Minjajev, Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja: "Veterinaar- ja toiduamet kontrollis 2013. aastal 14 karusloomafarmi. Neist ühes tehti ettekirjutused, mis puudutasid ehitisi või ruume. 2014 tehtud järelevalve tulemuste koond-aruanne valmib 2015. aasta I kvartalis."

Vladimir Vahesaar, Harjumaa veterinaariakeskuse juht: "Kontrollide ajal (Karja-küla farmis) ei olnud massilisi haigestumisi ega vigastusi, esines üksikuid nahaekseeme ja traumasid. Suures karjas on täiesti loomulik, et esineb haigestumisi

ning mõni isegi hukkub. Haigetele on farmis eraldi pidamise koht, nn isolaator."

Eestis on 53 karusloomafarmi

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee