Juhtkiri

Juhtkiri | Ametnikud veskikivina maksumaksja kaelas (5)

Õhtuleht, 9. detsember 2014, 17:06
Foto: Andres Varustin
Möödunud aastal töötas Eestis avalikus teenistuses 29 950 inimest. 2007. aastal oli 30 000 ametnikku, vahepeal langes nende hulk 27 000ni, et seejärel jälle taastuda. Seejuures on ametnike kuupalk veerandi võrra kõrgem riigi keskmisest.

Eesti elanike arv kahaneb, töötajad ja maksumaksjad on parema elu otsinguil suundunud välismaale. Nõnda muutub nii suure ametnikehulga ülalpidamine ühiskonnale järjest koormavamaks ja kulukamaks.

Samal teemal

Bürokraatia püüab igal moel tõestada oma vajalikkust ja üha karmimate meetmetega kokku kogutav maksuraha peab aitama hoida riigimasina töökorras ka siis, kui elanike arv väheneb. Seda tunnevad omal nahal ka ettevõtjad, kes upuvad järjest keerulisemasse nõuete, reeglite, arupäringute ja äkiliste seadusemuudatuste rägastikku nagu kurtis Eesti Päevalehes filmitegija Andres Maimik.

Kuigi poliitikud kiidavad Eesti lihtsat maksusüsteemi, on pisiriigi maksuametil uus šikk bürookompleks Ülemistel ja statistikaameti sama uhke kuuekorruseline hoone, mõlemad siblivaid ametnikke tihedalt täis. Sama tihedalt saab maksumaksja varal palka saavate ametnikega täidetud ilmselt ka uus superministeeriumi hoone, mille ametnikud protestidest hoolimata siiski püsti plaanivad panna.

Ametnike hulga piiramise vajadust on möönnud ka värske rahandusminister Maris Lauri. Ta on seadnud sihiks vähendada valitsussektorit umbes 500 inimese võrra aastas. Samas oleks vale, kui plaanitav kokkuhoid saavutataks pelgalt õpetajate, arstide, politseinike või päästeametnike arvelt.

Eestis on kohti, kus valla suurim tööandja on vallavalitsus. Sellised omavalitsused ei saa olla jätkusuutlikud. Maksuraha ei saa koguda vaid selleks, et bürokraatiat ülal pidada. Seega tuleb üle vaadata, kas selliseid asutusi üldse on tarvis ning paljuräägitud haldusreform lõpuks ellu viia, liites jõuetuid omavalitsusi tugevamatega ja vajadusel maavalitsusi kui parteikontorite pikendusi kinni pannes.

Kogu maailma seiklejate Eestisse meelitamisest e-residentsuse abil on vähe kasu, kui kohalikud ettevõtjad tunnevad end bürokraatiast lämmatatuina. Kui viimane Eestist lahkuv töötegija kustutab enda järel tule, siis millest kavatseb valitsussektor elama hakata?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee