Eesti uudised

SIGALAD KARDAVAD KATKU: lukus värav, okastraat ja dušš (1)

Arvo Uustalu, 9. detsember 2014, 07:00
NAGU SÕJAVÄEOSA: Sigalat ümbritseva võrkaia peal on kahes reas okastraat. Eemal asuva sigala uksed on kindlalt suletud. Foto: Aldo Luud
Eestis on eilse seisuga avastatud juba 65 Aafrika seakatku juhtumit.

"Just nädalavahetusel rääkisime oma jahimehest pojaga, et seakatk võib olla juba ka meie metsades. Surnud sigadest leitakse üles ikkagi väike osa," ütleb Laine. Lähim sigala on tema majapidamisest silmaga näha.

Detsembri algul leidis kinnitust, et seakatk on jõudnud Võrumaale Antsla valda, kus Jõepera külast leitud metsseal diagnoositi taud. See on kuues ja seni viimane taudistunud ala Eestis. Jõepera külast linnulennul nelja kilomeetri kaugusel asub Tsooru sigala.

Tsoorus elav Laine tõdeb, et paanika on päris suur: kardavad nii sigala töötajad kui jahimehed.

Metssiga lamas kraavis

Samal teemal

"Poeg on jahiseltsi esimees. Paanika on ikka päris suur. Mõned nädalad tagasi nähti siin lähedal metssiga kraavis lamamas. Selleks ajaks, kui poeg kohale jõudis, oli siga kadunud. Küllap jõudis kuskile võssa ära vaaruda. Võid surnud loomast ka viie meetri kaugusel mööda minna ja teda mitte märgata," nendib ta.

Eesti ühe suurema seakasvataja Ekseko juhatuse esimees Teet Soorm tõdeb, et kaitsemeetmed on maksimumi lähedal ning midagi muud juba olemasolevatele on raske lisada.

"See on viimane etapp. Iga päev instrueerime, informeerime ja kontrollime töötajaid, et kõiki nõudeid väga korrektselt täidetaks. Ja see kõik kehtib ühtlasi meie koostööpartnerite kohta. Enda poolt peab kõikvõimaliku tegema, sest juhus on pime," märgib ta.

Ekseko Tsooru sigala värav on suletud, sellel on hoiatav silt "Võõrastel isikutel territooriumil viibimine keelatud", sigala kogu territoorium on piiratud võrkaiaga, mille alt ei mahu väikseim loom ka läbi ning aia peal on kohakuti kaks okastraati.

Sigala territooriumile autoga pääsemiseks tuleb läbi sõita desinfitseeriva lahusega vannist ning värava kõrval on kastis uued kilesussid.

"Viisin rekka´ga hiljuti Tsooru sigalasse alusturvast. Isegi kui ma autost üldse välja ei tule, pean ma jalga panema sussid. Kuigi ma jäin autoga välisterritooriumile. Aga oma töötajatel on ikka väga karm. Mitu korda päevas duši all käimised ja spetsriietus" räägib Tsoorus elav Mart.

Samas külas elav Marek ütleb, et isegi pelleti katelt välja vahetavad töömehed peavad tööle tulles kohustuslikus korras duši all käima ja võivad alles siis oma spetstunked selga panna. Sama ka väljumisel. "Ei ole nii, et kui ei taha, siis lähed pesemata koju," räägib Marek.

Mõistagi desinfitseeritakse nii seest kui ka väljastpoolt kõiki loomi vedavaid autosid.

Laudad veel puhtad

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel ütleb, et Aafrika seakatk lautadesse pääsenud ei ole.

"Juba praegu on taudialadel lisameetmed kasutusele võetud. Viimane taudikolle on siiani Antsla kandis, kuid üksikuid juhtumeid tuleb iga nädal juurde," lausub ta.

Pärtel kinnitab, et nakatunud loomad inimestele ohtu ei kujuta, kuid haigestumise korral tuleb hävitada kõik sigalas olevad loomad. "See on vajalik, et haigus edasi ei leviks, sead surevad nagunii," selgitab ta.

Detsembris diagnoositi Aafrika seakatk varasemalt taudistunud alalt Ida-Virumaal Lüganuse vallas ning Võrumaal Antsla vallas ühel leitud metsseal.

Katkualadel on keelatud ajujaht ja jaht koertega. Seakatku leviku tõkestamiseks eraldati 267 500 eurot. Taudistunud ala tsoonis tuleb kütitud metssigasid uurida. Nendelt pärinevat liha või seda sisaldavaid tooteid on keelatud sealt välja viia.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee