(pensionikeskus.ee)

Mäletate aastate taguseid pensionisambareklaame, mis lubasid meie seenioridele nautlevat elu soojamere saartel? Reaalsus on paraku selline, et isegi kahele pensisonisambale toetumine tagab vanuigi meile üsna kesise sissetuleku.

Vaatame veidi numbritele otsa. Eestis on praegu II pensionisüsteemiga liitunud laias laastus 663 000 inimest, kusjuures kõigile pärast 1983. aastat sündinutele on süsteemiga liitumine kohustuslik.

Esmapilgul on 2+4 süsteem väga soodne. 2 protsenti panustab inimene ise ning 4 protsenti panustab inimese eest riik. Teisisõnu on riik loonud piitsa ja prääniku abil süsteemi, mis peaks tagama inimesele pensionile arvestava sissetuleku. Kuid kas ikka tagab?

Esiteks pole riigi poolt makstava nelja protsendi näol tegemist mingi kingitusega. Eesti 33 protsendilisest sotsiaalmaksust suunatakse praegu 13 protsenti ravikindlustuseks ja 20 protsenti riiklikuks pensioniks, mis makstakse kohe välja praegustele pensionäridele.

Kohustusliku kogumispensioniga liitunud inimestel suunab riik riikliku pensioni osast 4 protsenti nende pensionikontole ja seda osa ei maksta välja riikliku pensionina.

Kuid …. Samas muutub aga kogumispensioniga liitunud inimese riikliku pensioni kindlustusosak samuti samavõrra väiksemaks, mistõttu jutud riigipoolsest kingitusest ei pea päris paika.

Tarbimishinnaindeks võrdub tootlusega

Kuna aga valdav enamus töövõtjatest on süsteemiga juba liitunud, siis vaatame, kuid fondidesse investeeritud rahal on läinud. Midagi väga ilusat siin vastu ei vaata. Eesti kogumispensioni üldindeks on alates 1. jaanuarist 2002 kasvanud 64 protsenti. Samas oli Statistikaameti arvutatav tarbijahinnaindeks samal ajavahemiku 55 protsenti.

Ehk teisisõnu ületas üldindeks 12 aasta jooksul inflatsiooni vaid 9 protsendiga. Tõsi küll, progressiivsetel fondidel läks pisut paremini: 12 aasta kogutootlus on 73,07 protsenti ja isegi kui sellest maha arvata inflatsioon, siis oleks aastane netointress keskmiselt 1,5 protsenti aastas.

Pole just palju, kuid vähemalt ei söö inflatsioon fondidesse kogutut ära ja midagi sukasäärde ikkagi koguneb.

Kuid paraku on selle raha kasutamine süsteemile kohaselt üsnagi jäik. Kui pensionikontole on kogunenud alla 10-kordse rahvapensioni määra, on inimesel võimalik see ühekorraga välja võtta. Kuna aga rahvapensionimäär on 148,98 eurot, siis puudutab see tõenäoliselt väga väheseid inimesi.

Kui osakute koguväärtus on suurem 50-kordsest rahvapensioni määrast ehk 7450 eurost, siis tuleb sõlmida juba pensionileping, kuhu kantud summa pole enam pärandatav. Kuid ka see pole veel kõik.

Joel Kukemelk arvutas LHV blogis, et kui praegu moodustab II samba fondide vara  2,175 miljardit eurot, siis teeb see keskmiselt 3275 eurot iga II sambaga liitunud inimese kohta. Ehk kui kõik inimesed võtakasid praegu oma rahas välja, siis tagaks see aasta jooksul vaid 273 euro suuruse lisasissetuleku. Loomulikult on selline arvutus meelevaldne, kuid samas illustreerib suurepäraselt fondidesse kogutud rahade suurusjärku.

Milleks siis üldse seda pensionisammaste süsteemi vaja on? Õhtulehega vestelnud ja anonüümsust palunud eksperdi sõnul on põhjus väga lihtne. Kuna maailmakogemus näitab, et inimesed pole suutelised pikas perspektiivis säästma, siis ongi riigid välja töötanud sellised kohustuslikud lahendused. Kuid nagu näha, ei taga ka II sambaga liitumine muretut vanadusepõlves muretut elu soojamere saarel.

Mis oleks siis lahendus? Pangad soovitavad suurendada loomulikult sissemakseid sambasse, kuna see oleks vesi nende hallatavatesse fondidesse. Kui aga endal puuduvad teadmised ja raha iseseisvaks investeerimiseks, siis oleks mõtekas koguda raha pangakontole või kasutada finantsvõimenust ning investeerida laenuraha näiteks kinnisvarasse.

Jaga artiklit

15 kommentaari

Õ
õigusemõistja  /   13:51, 28. dets 2014
riigipoolt väga häbi inimene kes töötab terve elu ja maksab makse peab saama elu eelõhtul ikka inimväärseelu no mis rikkust suudab endale koguda vanaduspõlveks tavaline palgatööline palk millest elad järgmisepalgapäevani naljateete seadusesilmad ametnikud!
R
raivo  /   09:02, 15. dets 2014
Fondide,kindlustuste jne kohustuslikkusega ongi määratud lõpptulemus.vabatahtlikkuse korras need üritused ei käivitukski ja andekad äriinimesed jääkski sündimata.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis