Maailm

Vene astrofüüsik avastas uue potentsiaalse tapjaasteroidi (32)

Aadu Hiietamm, 8. detsember 2014, 07:00
KATASTROOF: Nii kujutab 65 miljonit aastat tagasi toimunud suure asteroidi kokkupõrget Maaga kunstnik Don Davis. Väidetavalt muutus selle looduskatastroofi tõttu kliima sedavõrd, et meie koduplaneedilt kadusid dinosaurused.Foto: Reuters / Scanpix
Venemaa kosmoseagentuur Roskosmos teatas Maale ohtlikust asteroidist 2014 UR116, mille avastas hiljuti astrofüüsik Vladimir Lipunov.

Asteroid 2014 UR116 möödus Maast oktoobri lõpul 1,5 miljoni kilomeetri kauguselt. "Selle asteroidi diameeter on umbes 370 meetrit. Kokkupõrge Maaga oleks tõsiselt ohtlik. Ookeani kukkumisel põhjustaks 2014 UR116 tugeva tsunami, mis teeks maatasa rannikulinnad. Kui aga asteroid tabaks näiteks mõnd aatomielektrijaama Prantsusmaal, siis oleks see oht kogu Euroopale," vahendab raadio Venemaa Hääl Moskva riikliku ülikooli professori, astrofüüsik Vladimir Lipunovi sõnu.

Asteroide võib olla üle miljoni

Asteroidi 2014 UR116 orbiit ristub taas Maa orbiidiga kolme aasta pärast. Oma teel möödub asteroid ka Marsist ja Veenusest. Mõlemad planeedid muudavad asteroidi orbiiti.

Tegelikult ei tea astronoomid praeguse seisuga ühtki asteroidi, mis liiguks otsesel kokkupõrkekursil Maaga. Samas ei maksa unustada, et meie päikesesüsteemis on avastatud üle 660 000 asteroidi ja tegelikult võib neid olla koguni üle miljoni. Seetõttu võib kardetud kokkupõrge tulla vägagi ootamatult.

Tänavu kevadel selgus, et inimkonnale ohtlikud taevakehad tabavad Maad seni arvatust olulisemalt sagedamini. Nii on alates selle sajandi algusest Maal registreeritud koguni 26 võimast asteroidi- või meteoriidiplahvatust, teatas Seattle’is fond B612. Kosmosepommide võimsus ulatus ühest kilotonnist 600 kilotonnini.

Võrdluseks: Hiroshimale 6. augustil 1945 heidetud aatomipommi võimsus oli 15 kilotonni. Nendest 26 kosmosepommist avastati enne Maa atmosfääri sisenemist vaid üks.

Õnneks on need plahvatused üldjuhul toimunud asustamata piirkondades ning jäänud seetõttu ka inimestele märkamatuks. Samuti on kõik need asteroidid või suured meteoriidid plahvatanud juba kõrgel atmosfääris või asustamata piirkondades ning seetõttu on jäänud ka kahjud väikseks.

Erandiks on vaid 15. veebruaril 2013 Venemaal Tšeljabinski lähistel atmosfääri sisenenud meteoriit, mille plahvatamisel tekkinud lööklaine lõhkus rohkem kui 7000 hoonel aknad.

Tšeljabinskis ja selle ümbruses vajas arstiabi üle 1600 inimese, kes olid peamiselt saanud vigastada lööklainest purunenud aknaklaaside kildudest. Teadlaste hinnangul oli selle meteoriidi läbimõõt umbes 17 meetrit ja kaal 10 000 tonni. Plahvatuse võimsus oli koguni 440 kilotonni.

Kosmosepommide statistika avalikustanud fondi B612 asutas USA astronaut Ed Lu ja see fond kogub raha eelhoiatussüsteemi tarvis.

B612 kavatseb ohtlike asteroidide õigel ajal avastamiseks viia 2017. aastal kanderaketi Falcon abil Maa-lähedasele orbiidile infrapunateleskoobi, mille ehitab Ameerika firma Ball Aerospace.

Idee järgi suudab uus teleskoop avastada ohtlikud asteroidid juba aastaid enne nende võimalikku kokkupõrget Maaga. Nõnda jääks piisavalt aega tegutsemiseks.

Kolm kaitsevahendit

Asteroidide vastu on kõneks peamiselt kolm kaitsevahendit – kineetiline kokkupõrge, gravitatsiooni kaudne mõjutamine ja (tuuma)pommi õhkimine.

Esimesel juhul suunatakse ohtliku asteroidi pihta kosmoseaparaat, millega kokkupõrke tagajärjel asteroidi trajektoor muutub. Kineetiline kokkupõrge osutub tulemuslikuks vaid väikeste asteroidide puhul.

Teisel juhul saadetakse asteroidi lähedusse kosmoseaparaat, mis gravitatsioonijõu mõjul sunnib asteroidi kurssi muutma. Selle kaitsevahendi miinuseks saab pidada seda, et tulemuse saavutamiseks peab kosmoseaparaat mõjutama asteroidi aastaid.

Teadlased usuvad, et just kokkupõrge suure asteroidiga põhjustas Maal 65,5 miljonit aastat tagasi dinosauruste ja paljude muude liikide väljasuremise. Väidetavalt kukkus ligi kümnekilomeetrise läbimõõduga asteroid toona Maale kohas, kus asub Mehhiko ning tekitas 177kilomeetrise läbimõõduga kraatri.

Kokkupõrke tagajärjel tõusis õhku tohutu tolmukogus, tekkisid giganttsunamid ja tulekahjud ning Maa jäi aastateks pimedusse. Looduskatastroofi tõttu muutus kliima sedavõrd, et meie koduplaneedilt kadusid dinosaurused ja tohutu hulk muid looma- ja taimeliike.

Võrreldes tollase asteroidiga, on 370meetrise läbimõõduga 2014 UR116 väike, kuid kokkupõrkel Maaga suudab ikkagi põhjustada lokaalse katastroofi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee