Eesti uudised

Tõrjutute eestkõnelejad: meil tuleb ise poliitikasse minna! (8)

Kristiina Tilk, 6. detsember 2014 08:00
PUUdeGA INIMESTE EESTVÕITLEJA: Riigikogus kõnepidamise kogemust omav Tiia Sihver ei näe muud teed oma õiguste kaitsmiseks, kui ise poliitikasse minna. Foto: Arno Saar
Puudega inimeste ja omastehooldajate esindajad otsustasid pärast seda, kui poliitikud nende kodanikuühiskonna esindajatena tehtud algatused tõrjusid ja töövõimereformi seaduse vastu võtsid, minna ise poliitikat kujundama. Otsustati kandideerida kevadistel valimistel riigikokku parteitutena IRLi nimekirjas.

Puudega inimeste ja omastehooldajate muredega tegelevatest huvigruppidest otsustati saata riigikokku kandideerima kuni viis inimest. Kandidaatide nimed otsustatakse hiljem. Puudega inimeste esindaja Tiia Sihver ütles, et tema on üks võimalik kandidaatidest, kuid oma kindla vastuse ütleb ta täna.

Tiia Sihveri sõnul kaaluti pärast kohtumist president Toomas Hendrik Ilvesega Kadriorus pikalt, mida edasi teha, et nende arvamusi lõpuks kuulda võetaks. President oli ju öelnud, et ta ei näe töövõimereformi seaduse vastuolu põhiseadusega ega saa seetõttu midagi teha selle peatamiseks.

Samal teemal

Parteistumisest juttu ei ole

"Plaanisime pöörduda ka õiguskantsleri poole, kuid et president ütles, et on temaga konsulteerinud ning ka õiguskantsler ei näe vastuolu põhiseadusega. Kõik oma relvad olime seega ära kasutanud. Siis tuligi aru pidades mõte, et tuleb sotsiaalse kaitse tagamiseks ise poliitikasse astuda," ütles Sihver.

Ta rõhutas, et see ei tähenda parteistumist. Sihveri sõnul ei liitu nad ühegi erakonnaga, kuigi minnakse valimistele IRLi nimekirjas. Neil on oma töögrupp: IRLi kasuks kaldus valik Sihveri sõnul seetõttu, et seal oldi valmis puuetega inimesi ja omastehooldajaid kuulama ning sotsiaalse õigluse töörühm on koostöös IRLi kuuluvate poliitikutega koostanud Eesti inimeste sotsiaalse kaitse plaani.

"Kerge meil olema ei saa. Aga isegi kui me ei peaks riigikokku pääsema, jääme koostööd ikkagi tegema. Kodanikutasandi algatused ei kao kuhugi. See ongi meie eripära," ütles Sihver.

Sotsiaalse kaitse plaani põhieesmärk on huvigruppide esindajate sõnul see, et riik looks võimalused kõigile inimestele sõltumata nende puudest või tervisehädast iseseisvalt toime tulla ja vabalt oma elu juhtida.

Puudega inimeste esindajad loodavad, et nende valiku kiidavad heaks nii 200 000 erivajadusega inimest kui ka nende lähedased ja teised kontaktisikud. Kokku seega pool miljonit inimest.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimehe ja IRLi parlamendisaadiku Margus Tsahkna sõnul on see vajalik ja julge samm. "Eesti suurimaks väljakutseks ongi kujunenud see, kuidas kaitsta oma inimesi ja panustada eelkõige nende probleemide tegelike lahenduste leidmisse. Kes veel paremini teab, mida teha, kui mitte inimesed, kes ise iga päev nende probleemidega kokku puutuvad," ütleb Tsahkna.

"Olen kindel, et järgmises riigikogus näeme puudega inimeste ja omastehooldajate esindajaid tegemas otsuseid, mis kaitsevad nende tuhandete inimeste huve. Neil on kompetents, avar silmaring ja teadmine, kuidas seda teha," lisab Tsahkna.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee