Loevad ajud ja mõtlemine, teadmised ja oskused, kogemused ja visadus. USA.s on plaju haritud inimesi, kuid ainult haridus ei määra midagi. Esimene küsimus on: mida sa tahad? See peab selge olema ja suhtlusoskust ning mainitud oskusi. Paljud maailmakuulsad inimesed ja Ameerika väga rikkad inimesed ei ole kuigi suure formaalse haridusega. Meil aga loeb ainult diplom. Mida see diplom väljendab? Ainult õppimisaastaid. Igal ajal on osa inimesi ülikooli formaalsuses pettunud. Loeb haritus ja iseõppimine, mitte haridus kui selline. Piinjloik on see humanitaarprofessorite pidev eneseupitamine - et mis tiitlid neil on ja kes on nende õpetaja, vihajtud sell on opannud endale uue tiitli ootuses koguni tiitliks ühes lehes, "akadeemik", aga teda ei valitudki... Nii või teisiti ei ole akadeemikuks valitud Runnelil olulist haridust. Ta on saanud siis poliitika pärast oma tiitli. Veel - Kalju Mätiku jutt siin on ka õige.
Haridus annab teatud asjadest arusaamise ja ehk ka võime õppida. Aga see ei pruugi anda mingeidki praktilisi oskusi. Tihti arvatakse, et omandan hariduse, ja olengi kohe suuteline midagi/kedagi juhtima. Koolipingist tulijad arvavad sageli, et neil on tänu omandatud haridusele kohe õigus mõni juhtiv koht saada. Aga teadmised ei ole oskused. Need on 2 täiesti erinevat asja. Võtame või Hardo Aasmäe enda. Haridust nagu oleks, aga tema juhitud Entsüklopeediakirjastus läks küll raginal põhja - raha oli lihtsalt kuhugi "kadunud". Tavaliselt kehtib lihtne printsiip - kes oskab, see teeb, kes ei oska, see õpetab. Haridus ei ole tähtsusetu arstide ja advokaatide puhul, aga see on ainult pilet ukse vahelt sisse pääsemiseks sinna, kus otsuseid tehakse - olgu selleks äri või poliitika. Ja seal pole enam vahet, kas alguses said pileti esimesse või viimasesse ritta. Sest parim soovitus mehele on mees ise, nagu ütles rahvakirjanik Oskar Luts läbi ühe oma tegelase sõnade.
Hariduse saame koolist. Milline meie kool on? Tavaline ja nii vähemasti oma 100 aastat. Pinginaabriga juttu ajada ei tohi. Tunnis rääkida ei tohi. Arutleda pole aega. Koostöö ja mõtete vahetamine on välistatud. Ja siis me imestame, et oi,oi, käib ärapanemine. Ja käibki, sest mingit koostööd ja arutlemist ja teistega arvestamist polegi maast madalast õpetatud. cool on alkoholi juua, suitsetada, narkotsi panna. Keda miski tõsiselt huvitab, on nohik. Ei hakka ette kujutama, kuidas ja millal meil riigis elutähtsaid otsuseid tehakse.
Eesti kool on oma tavades ja kultuuris jätkuvalt nôukogude okupatsiooniaegse mentaliteedi kandja paljus, kahjuks. On ka häid näiteid kuid praeguses tempos tuleb murrand saja aasta pärast. rahvastikuuringute pôhjal on aga arvata et praeguse integratsioonisurve all palju seda rahvust enam ei ole.
Hariduse saame koolist. Milline on tänapäeva kool? Ikka veel? Klass, lauad, pingid, õpikud, vihikud, pliiatsid. ok. Aga õppimine? Ei tohi kõrvale vaadata, ei tohi arutleda, ei tohi koos asjadest rääkida. Ja siis me imestame, et oi, koolid läbi aga tööd ei oska teha, koostööd ei oska teha? Käib ärapanemine. Ja käibki, sest koostööd pole ju maast madalast õpetatudki. cool on see, kes kakleb, joob, paneb narkotsi. Keda miski tõsiselt huvitab, see on nohik.
huvitav kui targaks teeb tänapäeva kõrgharidus, mille abil saab täpselt kaleidoskoobi pildiga sarnaneva maailmnägemuse pildi ja sedagi ühes kitsukese eriala valdkonnas ning kui ei töötata sellelgi õpitud erialal siis milline ikkagi on selle kõrgharidusega inimese tegelik haridus erialal kus temal kõrgharidus sisuliselt puudub.
kas nõuka-aegne ostetud nn. haridus oli parem, selge see, et eesti riigikogus on harimatud ja saamatud inimesed,kuid see ei ole kindlasti Rõivas, ansip oli ju täiesti tühi koht, mis haridus tal siis oli,praegune välisminister on Paeti kõrval tühi koht, see on selge, miks Rõivas ei vali sinna Toomas Alatalut või teisi asjalikke inimesi nagu hardo Aasmäe või Igor Gräzin, kes teavad ka midagi poliitikast ja ajaloost, kahju, et keegi pole neid sinna pakkunud, või milles on küsimus. Praegused riigikogulsed ei tea eesti tõelist ajalugugi, kuidas siis saab sinna kandideerida, miks seadus seda lubab ja peaminister peab selle seaduse ära muutma.
to: "kas nõuka-aegne ostetud nn. haridus oli parem" 5. detsember 2014 23:23
Kohe näha, et harimatust perekonnast, muidu teaksid, et siis tuli sisseastumiseksamid eksamikomisjoni ees teha, et ülikooli pääseda ja lõpetamisel riigieksamid lugupeetud oma ala teaduse inimestest moodustatud riikliku eksamikomisjoni ees. Mingist diplomi ostmisest polnud juttugi! Hoopis kahtlasemad on tänapäeva seentena kerkivad igasugused "biznis-skuulid". Millegipärast nooremad "haritlased" ei oska avalikkuse ees isegi sujuvalt oma emakeeles rääkida - keelelised vead, formuleerimata laused, pudikeele vahele igasugused ööö-d ja eee-d .
Uue Eesti alguses oli ainuüksi kogenud naisi riigikogus nii palju näiteks Liina Tõnisson, Valve Kirsipuu, Liia Hänni jne. Praegu ei ole isegi koos meestega neile vastu midagi panna.
Hardo. Sul on täiesti õigus. Ja need, kes kõige esimesena hakkavad kommunistidest kirema, on kõige ebapädevamad: nii poliitikas kuikonkreetsetes valdkondades. Kuid nad on pugenud igale poole: käivad ülienesekindlalt lipsustatud ülikonnas või vahel bleiseriga, sestnad on ? Kuulekad. Aga neil on 1 puudus, mida ei saa varjata : tark teeb ainsa kontrollküsimuse ( ja mitte ainult Eestist) ja pilt on selge. Edasine on ainult nagu öeldakse "tehnika küsimus" ja järjekordne ( ei taha öelda kes) on treenitud. Nii lihtne ongi.
Noormees lõpetas 5 aastase õpiajaga TTU cum laude, peale selle kaitses magistri, teise magistri tegi juba välismaal, sellele järgnes doktorantuur (3a) samuti maailma ühes mainekamas kõrgkoolis . omab doktorikraadi, aga meil Eestis talle tööd ei pakutud ja nii ta läks.........
see on medali üks pool, aga ei saa tähelepanuta jätta ka seda, et siiani on ministeeriumis ja riigikogus väga palju kommuniste, kes on tõsimeeli vandunud truudust punaparteile!
Kõik on ju väga tore, aga miks siis soovitatakse lihtinimesele saada kõrgharidus, pidi paremini elus hakkama saama ja tööturul edukam olema. Ja küsitlustel pidi kõrgharidus rohkem toetama refisid. Nüüd tuleb välja, et haridus pole üldse tähtis, tähtis on on see, et kui jumal annab ameti, küll annab siis ka mõistuse?
Heh, kas vana ei leia tööd, et kraadi tiestele nina alla hõõrub. TÜ ühes instituudis tuleb doktoreid nagu Vändrast saelaudu, aga osad neist - noh, ei tea kohe öeldagi kuidas, lausa piinlik hakkab kaitsmistel, aga kuidagi nad need doktorid kaitstud saavad. Tihtipeale ei anna kraad mitte essugi. Meie eelmine peaminister oli - kui kaua ta oli pukis? Ja mis tal oli - nõukaaegne 5 aastane.
Vaadake ise, kes seal riigikogus on :D! Mingid läbulaulude lauljad, Sportlased, seosetud TV staarid jne..Ütleme otse välja,et Klounid esindavad riigikogus Eestit!
ilmselt kõrgharidusega tüdrukust ei saa head köögitüdrukut kuna ta ei oska teha köögitüdruku tööd ja vajab enne, et teda õpetatakse seda tööd hästi tegema. Köögitüdrukust saab hea ministri kui teda enne ministrina tööle panemist õpetada seda tööd tegema. Muideks palju on meitel ministreid kellel on juhitava ministeeriumi erialal kõrghariduskuid näib, et seda polegi ministril vaja, sest tegelikuses teevad ju töö ära vastavat haridust omavad ametnikud ja minister on esindusisikuks kes tutvustab tööd avalikusele ning temale on vaja esinemisoskus ehk siis sisuliselt oskust olla hea näitleja poliitlaval
Kuna meie valimised on nagu missivalimised, ainult trikoovoor on puudu, siis mõttelaisk valija valib neid, kelle nägu ja nimi on plakatitelt meelde jäänud. Haritus on kahtlemata vajalik. Meil GULAG-i katlamajas endises "Asutuses VS 389/36" (kus praegu asub GULAG-i muuseum) olid kuuest katlamajas töötavast mehest kaks teaduste kandidaadid ja kaks lihtsaslt kõrgharidusega. Haritusest tähtsam on kodanikujulgus. Meie riigi eesotsas on liiga palju neid, kes ei julge asju nende õige nimega nimetada ja annavad kõigile Moskva Kremlist tulevatele valedele vaikiva nõusoleku.
kas haridus või haritus? kas peaministril peab olema paber, et ta on õppinud peaministriks? ühekski ministriks vist veel õppida ei saa. võtame sellise tegelase nagi Jaak Aaviksoo.. suurepärase kõrgharidusega füüsik. ja mis sai? kaitse ja haridusminister, kelle saavutuseks jäi mõttetu ja kulukas klaasrist ja hävitav koolireform. et siis... kui sul haritust ei ole, siis seda lihtsalt ei ole. kõrgetel kohtadel on pead vaja, mitte paberit.
Meie armsad ministrid vahetavad ainult kohti ,üks põõsast kontorisse ,teine metsast sigalasse ,ei hakka nimesid välja tooma. ja nii lihtne see ongi !!!
ja sina ONGi puudud klounikarjast...vat selles asi ongi...sa lihtsalt oma naiivsuese tõttu ei sobig sinna.Kaks võimalust kas ajad lolli juttu edasi võ hakkad siis aru saama,et ikka ei olegiklounikarivaid ikka asjalikud ...kuha sa pole sobinud ja kadedus teeb lolliks.
HA ei peaks küll eesti poliitikute õpetaja olema.Keski sõdur,eraettevõtte põhjalaskja,läbikukkunud Tallinna linnapea jne.Ärinduses on analoogne mees Mõis,kes jätkuvasti teeb valesid otsuseid ja suure suuga õpetab teisi ärimehi.
Jah sinna ongi see lammas peidetud.Ööbikud,sportlased ,näitlejad,kõik oma ala meistrid on toodud riigi asju ajama olgugi et haridust selleks puudub.Noh andke andeks on ju eestis kõrg haridusega ja häid spetsialiste kel parem haridus ja kel silma vaadegi rohkem harenenud.Ei taha kedagi solvat aga iga kingsepp jäägu ikka oma liistu juurde.Käe viibutajad seal ei tarvitata vaid inimesi kes tõsiselt on eesti asjade eest väljas ja on eesti majandusest kui ka välispoliitiliselt heal tasandil inimesed.
Tegemist on Eesti Vabariigi peaministriga. Kas tõesti peaksid magistritudengid teda diskrediteerima selle pärast, et tal ei ole magistrikraadi? Üsna iganenud mõtteviis, Hardo.
reformi ustavad on viskunud eesliinile ! ,,,,,mis tähendab haridus kui sul ikka sellejuures oidu ei ole ,mis siis ???? . Egas siis ,nagu ikka igast mehest ei saa lauljat -lõõrita niipalju kui tahad nii ei saa ka igaühest ministrit natuke ikka oidu on omal ka vaja - olgugi et nõunikud teevad kogu töö ära (olgu su haridus mis tahes ) . Kuna Kallasele tegi Kross viimasel momendil ärtust ära , siis oli augule vaja kähku punn ette lüüa ja löödi siis Rõivas
HARDO'* ÄrÄ enam pääle võta! Ega diplom ei tee lollist tarka. Kõrgkool teeb lollist diplomiga tola. Kamal ei olnud diplomit, aga Kama oli kõikidest Hardo-taolistest mölisejatest palju targem. Kuna ta õppis ise omatahtsi. Hardotaolised võiksid vähem piiritust tarbida.
Kahtlemata, aga tundub, et mitte alati. Minul ei ole kõrgharidust, aga ühel oma töökohal pidin kõrgelt haritud töökaaslastega suhtlemisel sageli trepist mõned astmed allapoole astuma (s.h. ka otsese ülemusega). Oli ehk vaid paar erandit ja kui need lahkusid, muutus seltskond tõeliselt talumatuks ja igavaks. Meenub mingi hinnang, mille kohaselt kõrgkool lisab üldisele haritusele parimal juhul mõne protsendi. Eriala hea tundmise annab tõenäoliselt siiski, kuigi ka siin on tase ilmselt väga kõikuv. Mõelge sellele näiteks siis, kui arstiabi vajate - kas tohter õppis cum laude või vedas end n.ö. "kolmedega" läbi. Kui oma perearsti kohta tõe teada sain, vahetasin arsti kohe...
Haridusega ei ole siin midagi pistmist vaid kogemusega,tahtega midagi paremaks riiigis teha,vastutustunne oma rahva ees,inimlikkus ,kuulamisoskus,vastutulemine ,rahvaga arvestamine,jne.
Siis polegi imestada, kui Taavi Rõivas Riigikogu rahanduskomisjoni esimehena ei saanud hakkama protsendiarvutusega. Nimelt väitis ta, et Tallinna 1% müügimaks viib tallinlase tahakotist aastas 1000 krooni. 1% = 1000 krooni, 100% võrdub seega 100 000 krooni. Seega pidi tallinlane saama kulutada müügimaksuga maksustatud kaupadele 100 000 krooni aastas! Lisaks muudele elamiskuludele nagu üür, ravimid jne. Pensionär sai sel ajal kõigest 50 000 aastas.Hämmastav, et protsendiarvutusega ei olnud kõik korras ka akadeemik Ergma (IRL)l, kes juhatas seda Riigikogu istungit.
miks Taavi meelest pole astmeline (progresseeruv) tulumaks eestlastele kasulik. Taavi ei jaga protsentidest, järelikult ei jaga peale tema mitte keegi.
...Vaba Riik !!! Nõuka aegne haridus oli muidugi kui võidujooks mida mäletada ? Üldiselt taheti hoopis midagi muud öelda kuid enam pole see nii lihtne sest USA väed Eestis ja kogu see kamm ei lase enam neil väärpiltidel tekkida.
Iga generatsioon on eelmisest targem, võimekam. See mida sina, kui nõukaajal õppinuna näed vajaliku teadmisena, ei pruugi tegelikult olla üldse vajalik teadmine tänapäeval. Tänapäeval liigub info tohutult palju kiiremini kui nõukaajal. Suurim väärtus on selle infohulga sees orienteerumine, oskus kasutada seda infohulka, õppida selle najal.
Anu: ei nõustu. "ahvi tase" on ikka see, kui ei oska suure informatsioonihulgaga midagi peale hakata. Kui igaüks hakkaks ratast uuesti leiutama, siis ei jõutakski rattast kauegemale. lahe: kui tegemist sinu enda järeltulijatega, siis oled ainult sina selles vastutav, mitte keegi teine.
Võttake Tuomioja või Halonen, oma peaminister. Neil on riigi juhtimise koolitus.Hea ühiskond on nende arvates nii, et nad võtavad töökas inimeste raha ja jagada neid alkohoolikud.
Vanasti oli lüpsja Leida Peipsi saadik,aga täna näiteks paadisportlane Jaanson.Mis on muutunud?Vanasti oli Moskva ja täna Brüssel.Vanasti oli iseseisvus jutumärkides ja ka täna on iseseisvus täiesti jutumärkides.Kodanikuühiskond oli vanasti laupäevaku tasemel ja täna teeme ära tasemel.Arenemisruumi on oi kui palju!Eesti poliitika pole väärikas vaid selgrootu ja rahvavaenulik tihtipeale.Tagajärjed on väga näitlikud rahva hääbumise ja halva kvaliteedi näol.
Leida Peips pidas suu kinni ja me ei saanudki teada, kas ta oli rumal või tark. Tol ajal saadikud ei avaldanud (oma) arvamust. Aga tema tegi seal istungite vahepeal tegelikku tööd. Ja sai selle eest palga. Saadikutel oli esindustasu (minu mälu järgi 100 rbl kuu ja kulud istungitel kaeti). See oli aeg mil kella polnud vaja, meil Moskva näitas aja. Tahtsime iseseisvust, saime teise ikke. Lubasime kartulikoori süüa. Ja nüüd näeme, kes punnpõskedega kooritud kartuleid pistavad. Milleks mõistust? See on segav faktor.
eks rammusama piima lehma andis lahjendada ka. Eks riigiametnikud tegid ka oma järelduse Breznevi memuaaridest, kui ta tudengina raudtejaamas töötades osa jahukottide mahalaadimisel kõrvale pani, ehk ära varastas! see on fakt! Näiteks põhjuseta puudumist riigikohu tööst võiks ka pidada riigivarguseks!
Külaskäigul Eestisse küsib Brežnev Leida Peipsilt: - Kuipalju te ühelt lehmalt korraga piima saate? - 20 liitrit, seltsimees Leonid Iljitš! - Aga kas 40 saate? - Kui vaja, saame ka 40. - Aga 60? - Kuuekümnega läheb raskeks... - Miks? - Liiga palju vett peab juurde lisama.
Elukogemuse lisandudes olen järjest rohkem hakanud aru saama, et kõrgharidus on kõvasti üle hinnatud. See on vaid üks viisidest, millega enda asjatundlikust ja pädevust tõsta. Bakalaureuse kraad on täiesti piisav, kui inimene tunneb õpitud eriala vastu huvi ning arendab ennast regulaarselt läbi erialase kirjanduse, täiendkoolituste ja töökogemuse. Ning on ka väga intelligentseid, laia silmaringiga, oma erialal väga pädevaid ja edukaid inimesi, kellel pole üldse kõrgharidust. Täpselt samamoodi nagu on kõrgelt haritud lollpäid.
Kodukootud pidid kõige paremad olema, kui pole võtta, siis saaks ühe vaba gruusia korruptandi, kes juhtumisi vangis aega veedab, mis sest et eesti keelt ei valda.
Aasmäe ja haridus on täielikud vastandid... 5. detsember 2014 08:32
Raske on leida hullumat käpardit.. Kõik kellede rong on ammu läinud on muutunud väga jutukaks.Isegi Siim Kallasest hakkab kahju... Õnnetut Savisaart on raske ilma kaastunneta vaadata jne.jne.
Reaganil ei olnud üldse kõrgharidust,samuti ka Walezal!Andke andeks kui nimedes on viga,kuid antud persoonid said ülimalt hästi oma asjadega hakkama.Reagan on minu arvates üldse kõigi aegade suurim USA president,kes lõi monstrumi nimega NSVL -uppi.Ta lihtsalt suutis endale hea meeskonna moodustada.
On kõige olulisem asi, mis jätkab saada rohkem teavet kogu elu? Kui olete lõpetanud arvuti koolis aastal 1985, isegi ei tea, mis on internet või iphone. Kuid peamine asi, mis on "valmis" 30 aastat tagasi...
Reagan lõpetas kolledzi, mis ongi kõrgkool. Enne presidendiks saamist oli ta 2 korda kuberner. Ka oli ta kõigi aegade vanim USA president. Nii, et elukogemust oli küllaga enne kui riiki juhtima asus, mida kahjuks meie riigi juhi kohta kuidagi öelda ei saa. Kahjuks on viljandlasel täiesti ebaõnnestunud võrdlus.
Kulla Hardo,ega me Jaapanis ela kus vanus loeb.Meil oleks selles vanuses nii läbi,et ei jõuaks püsti jala vett lasta.Kust me selle raha võtame et kõik Ülalinna kemmergud ümber ehitada.Pealinna näitel ei loe ka aastad midagi,bolchevistlik aluspesu paistab niigi välja.
mis tulema peab ,tuleb kindlalt kõik.Eks ükskord tulevad ka neil uljaspeadel elukogemused ja arusaamised,aga siis ei anna enam nii mõnigi asi parandada.Siiani käib meil ju ainult parandamine ja ümbertegemine ,ainult edasiminekuks ei jää aega.
et rahvas on uimane ja tuim. Kui oleks vaja midagi ette võtta , loodetakse et ehk läheb üle ja las teised teevad. Kahjuks olen ise ka see tuim eestlane aga tõsise juhi järgi on küll puudus suur.
KOMMENTAARID (100)