Eesti uudised

Solvunud haigla käib ajakirjanikust patsiendiga kohut

KOHTUASI: mida sa vingud, sinul lõigati kaks organit ühe hinnaga! (216)

Juhan Haravee, 5. detsember 2014 07:00
ITK VASTURÜNNAKUL: Anonüümset raviasutust ja nimetuid meedikuid sarjanud ajakirjanik Inga Raitar sundis oponentidel maskid maha võtma.Foto: Mati Hiis
Kevadel räägib ajakirjanik Inga Raitar Õhtulehele, et ei näe erilist mõtet temalt operatsioonil peale haige organi väidetavalt ka terve välja lõiganud kirurgide vastu kohtuteed alustada. Eesti Päevalehes samal ajal ilmuvas Raitari südamepuistamisloos ennast ära tundvad meedikud aga sellist suuremeelsust üles ei näita – nad kaebavad oma endise patsiendi kohtusse.

Harju maakohtus käib praegu protsess, kus arutatakse ASi Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) esitatud hagi ajakirjanik Inga Raitari ja ASi Eesti Ajalehed vastu. Haigla nõuab, et kostjad lükkaksid ümber tänavu 5. aprillil Eesti Päevalehe nädalalõpuväljaandes LP Inga Raitari sulest ilmunud artiklis "Vastu tahtmist elundidoonoriks" avaldatud ebaõiged andmed ning hüvitaksid tekitatud mittevaralise kahju.

Mis juhtus operatsioonilaual?

Samal teemal

Eelmise aasta lõpus avastavad arstid Raitaril healoomulise kasvaja, mille kirurgiline eemaldamine olevat asjatundjate sõnul selles vähifaasis igati soovitatav.

Sellest, et lõikuse kõrval oleks tal olnud teisigi ravivõimalusi, saab Raitar enda kinnitusel teada hiljem, vaid paarkümmend minutit enne planeeritud operatsiooni. Liisk oli langenud ja ajakirjanik otsustab arste usaldada. Küll aga mäletab ta hästi, et jõuab anda allkirja patsiendi nõusolekulehele, milles väljendab oma kindlat seisukohta, et mingi muu organi väljalõikamisega operatsioonil ta nõus ei ole.

Kohtus kinnitab Raitar, et sai temaga suhelnud ITK arstide jutust ja joonistel esitatud selgitustest aru, et temalt kavatsetakse eemaldada vaid kasvajast kahjustatud organi osa ning sedagi võimalikult vähe. Mingite teiste elundite eemaldamist polevat arstid Raitari meenutuste järgi sõnagagi maininud.

Pärast edukat operatsioon lubatakse patsient haiglast koju.

Mõni aeg hiljem tuleb opereeritul taas arsti palge ette ilmuda. Juhuslikult juhtuvad sel korral aga Raitari silme ette paberid, millest selgub, et hiljuti toimunud lõikusel said kirurginuga tunda ka lähedal asunud organid, mille eemaldamise väidetavast möödapääsmatusest Raitaril aimugi ei olnud.

Kuu aega pärast operatsiooni avaldab Raitar LPs oma läbielamistest artikli. Selles ei süüdista Raitar kedagi nimeliselt ning jätab isegi raviasutuse nime mainimata. Sellisest anonüümsusest end loos ära tundvatele meedikutele ja raviasutuse juhtkonnale aga ei piisa. Patsientide usalduse ning raviasutuse hea nime taastamiseks pöörduvad nad nii Raitari kui ka ASi Eesti Ajalehed poole, et leida kohtuväline lahendus – tulemusteta.

Suhete klaarimisest meedia vahendusel loobub aga ITK ise, sest see eeldaks asjaosaliste nimede avalikustamist. Nii ei jäägi haiglal muud üle, kui esitada kohtusse tsiviilhagi ning nõuda artiklis esitatud ebaõigete väidete ümberlükkamist.

Raitar kinnitab Õhtulehele ja teeb seda hiljem ka kohtus, et kahes vene keelt rääkivas palatikaaslases on tal väga raske näha LP lugejaid.

Advokaat Lõhmus-Eina kinnitab, et lugejate hulk, keda artikkel puudutab, ei mängi rolli – olgu neid siis pealegi üks või kaks. Tähtsust omab advokaadi sõnul vaid see, et artiklis on esitatud valesid andmeid nii ITK ja Raitarit opereerinud kirurgi suhtes.

Hageja väitel teeb Raitar oma artiklis järelduse, et talt lõigati ära terve organ, sest haigla soovis rohkem raha teenida. Mida rohkem lõikusi, seda rohkem raha, järeldavat ajakirjanik hageja arvates ekslikult. Advokaadi väitel lõigati aga Raitarilt ära kaks organit ühe hinnaga, nii et mingist kasumijahist siin küll juttu olla ei saa.

Asjatundjate hinnangul ei sobiks väidetavalt üleplaaniliselt eemaldatud organ niikuinii elundidoonorluseks.

ITK leiab, et Raitari artikliga on haigla majandus- ja kutsetegevusele tekitatud kahju, õõnestades raviasutuse usaldusväärsust patsientide silmis. Ebaõiged faktiväited, nii otsesed kui kaudsed, tuleks kostjal ümber lükata ja mittevaralise kahju korvamiseks võiks hagejale maksta 8000 eurot.

Patsient pole leivapäts liinil

Kohtus ei jäta kostjate esindajad Maria ja Eeva Mägi haigla argumentatsioonist kivi kivi peale.

Advokaadi väitel on ITK ignoreerinud seadusest tulenevat kohustust küsida Raitarilt nõusolekut, enne kui edastada ekspertkomisjonile delikaatseid isikuandmeid. Arusaamatu on seegi, kuidas on võimalik ekspertkomisjonilt saada erapooletut hinnangut, kui komisjonile on teada patsiendi nimi ja ühtlasi edastati neile Raitari artikkel. Peale selle pole saladus, et ekspertkomisjoni koosseisu kuuluvad ka ITK töötajad.

Raitari kaitsjatele jääb arusaamatuks seegi, kuidas saab ekspertkomisjoni otsus ilmuda ajalehe Äripäev kodulehe meditsiiniuudistes juba 6. mail, kui otsus tehakse komisjoni protokolli andmetel alles päev hiljem.

Mõistet "elundidoonor" on artikli autor advokaadi väitel pealkirjas kasutanud vaid metafoorselt, seda enam, et artikli sisus doonorlust ei käsitletagi.

"Kui ilmnes, et patsient ei saa täpselt aru, mida temaga teha kavatsetakse, oleks arstide poolt olnud mõistlik leida just siin võimalikke lahendusi, selle asemel et hakata patsiendiga tüli kiskuma, pöördudes ekspertkomisjoni ja hiljem kohtusse," hindab haigla tegevust Maria Mägi, lisades, et hageja tegevus jätab mulje, nagu käsitletaks mõnes meie raviasutuses patsienti kui leivapätsi liinil.

Kostja palub hagi kui põhjendamatu täielikult rahuldamata jätta.

Kohus teeb otsuse uue aasta esimesel teisipäeval, 6. jaanuaril.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee