Maailm

Vladimir Putini aastakõnet "tervitati" rünnakuga Groznõis (1)

Aadu Hiietamm, 5. detsember 2014 07:00
PÄRAST RÜNNAKUT: Poolpõlenud ajakirjandusmaja ja auto ning tänaval vedelevad padruni­kestad Groznõi kesklinnas. Foto: Reuters / Scanpix
Nii Venemaal kui ka mujal maailmas oodati eile suure põnevusega president Vladimir Putini traditsioonilist aasta­kõnet föderaalkogus. Paraku ei saanud ta nautida täit tähelepanu, sest vaid mõni tund enne tema esinemist alustasid tšetšeeni mässulised suurrünnakut Groznõis.

Mässuliste rünnak algas neljapäeva öösel vähemalt kolme liikluspolitseiniku tapmisega ühes kontrollpunktis. Tšetšeenia juhi Ramzan Kadõrovi teatel kandsid kolmes autos saabunud ründajad politseivormi. Seejärel varjusid nad ajakirjandusmajja, mis asub Tšetšeenia valitsushoone lähedal.

Samal teemal

Tulekahju ajakirjandusmajas

Ramzan Kadõrov kuulis rünnakust Moskvas. Ta lendas kiiresti Groznõisse tagasi ja hakkas isiklikult juhtima erioperatsiooni, mille eesmärk oli ajakirjandusmaja vabastada. Ta palus Groznõi elanikel jääda kodudesse. Ägedas tulevahetuses läks ajakirjandusmaja põlema. Kell 10 hommikul teatasid kohalikud võimud, et kõik sinna varjunud võitlejad on tapetud. Umbes samal ajal käis seal ka Ramzan Kadõrov, et isiklikult veenduda mässuliste neutraliseerimises. Ta ütles, et tapeti seitse terroristi.

Ajakirjandusmaja vabastamisega lahingud siiski ei lõppenud. Rühm mässulisi (väidetavalt kuus võitlejat) hõivas lähedal oleva Groznõi 20. kooli. Kohalike ajakirjanike sõnul lapsi sel ajal koolis ei olnud, sest erioperatsioon algas öösel ja kesklinn oli liikumiseks suletud ning koolides jäeti tunnid ära.

Et nii mastaapset rünnakut ei ole Groznõis juba aastaid nähtud, hakkasid kohe ka kuulujutud levima. Räägiti kuni 400 linna tunginud võitlejast. Rustem Adagamov kirjutas Facebookis, et tema Groznõis elava hea tuttava sõnul sisenes linna vähemalt sada terroristi ning veel 300 ootab linna lähedal tegutsemiskäsku.

Kohalikud võimud seevastu kinnitasid, et ründajaid oli tosina jagu ning kõik ülejäänud väited on jultunud ja häbitu vale. Ramzan Kadõrov kuulutas pärastlõunal erioperatsiooni lõppenuks. Ta ütles, et kõrvaldati vähemalt üheksa terroristi, kuid pidas võimalikuks, et ründajaid võis olla pisut rohkem.

Agentuuri Interfax teatel sai erioperatsioonil surma vähemalt kümme ja haavata 28 korrakaitsjat.

Tšetšeenia juht Ramzan Kadõrov lubas, et hukkunud politseinike ja sõdurite perekondadele makstakse kompensatsiooniks üks miljon rubla (15 300 eurot). Mis puutub tulekahjus tugevasti kannatada saanud ajakirjandusmajja, siis tema sõnul ehitatakse selle asemel uus. "Vana me taastama ei hakka. Ehitame parema ja ilusama," rõhutas ta.

Putin: kõiges on süüdi lääs

Väärib tähelepanu, et eile föderaalkogus traditsioonilise aastakõne pidanud Putin süüdistas riigi praegustes hädades lääneriike ja kujutas Venemaad nende ohvrina. Ta kinnitas, et riiki ootavad ees rasked ajad, kuid Krimmi enam käest ei anta. Putin rõhutas, et viimane on Venemaale sama, mis Jeruusalemma Templimägi juutidele.

Kõigis raskustes lääneriikide vandenõud näinud Putinist võtsid eeskuju ka Tšetšeenia juhid. Nii ütles Tšetšeenia parlamendi esimees Dukuvah Abdurahmanov, et Groznõid rünnanud võitlejad võisid täita lääne eriteenistuste ülesannet ning tegutseda Venemaad nii majandus­likult kui ka poliitiliselt nõrgestada soovivate USA ja NATO huvides.

"Neil ei ole midagi õnnestunud ja ei õnnestu kunagi! Obama, Merkeli ja nende käsilaste soovid ei täitu iialgi, kuni Venemaa huvide kaitsel seisavad president Putin ja tema lähim liitlane – Tšetšeenia juht ja Venemaa kangelane Ramzan Kadõrov," tsiteeris Tšetšeenia parlamendi esimehe sõnu agentuur TASS.

Vastutuse rünnaku eest võttis endale islamiäärmuslaste rühmitus Kaukaasia Emiraat.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee