Maailm

Erakorralised valimised: Rootsi valitsus kaotas eelarvehääletuse (2)

Tõnis Erilaid, 4. detsember 2014 07:00
EELARVE EI LÄINUD LÄBI: Peaminister Stefan Löfven (paremal) tuli koos oma valitsuse haridus­ministri Gustav ­Fridoliniga ajakirjanike ette teatama, et erakorralised ­valimised on 22. märtsil. Foto: AFP/Scanpix
"Selle valitsuse päevad on ümber," ütles sotsiaal­demokraadist pea­minister Stefan Löfven eile õhtul. "Me ei hakka otsima uusi toetajaid. Erakorralised valimised on 22. märtsil."

Ametlikult kuulutatakse valimised välja küll alles 29. detsembril. Kuid põhimõtteliselt võib parlament teha jõupingutusi uue valitsuse moodustamiseks. Analüütikute hinnangul ei muutuks erakorralistel valimistel võrreldes varasemaga palju midagi. Tõsi, sotsiaaldemokraatide edu võib olla väiksem. Parempoolsetel on aga praegu raske aeg – endine peaminister Fredrik ­Reinfeldt teatas juba septembris, et paneb maha oma partei juhtimise. Kuid edasi valitseb vaikus – uut parteijuhti pole valitud.

Löfven tuli ajakirjanike ette pärast seda, kui valitsuse koostatud eelarve eelnõu oli vaid pool tundi varem Rootsi parlamendis maha hääletatud. Ta heitis viiest parteist koosnevale parempoolsele alliansile ette vastutustunde puudumist. Valitsuse kukutas aga pigem suuruselt kolmas parlamendipartei, Rootsidemokraadid, kelle kohta ­Löfvenil jätkus vaid kibedaid sõnu. "Me ei allu väljapressijatele," ütles ta.

Tema valitsus jätkab kuni valimisteni. "Ma olen võtnud enda hooleks Rootsi asjade eest muretsemise ja ei kavatse sellest loobuda," lausus Löfven. Temaga koos pressikonverentsile tulnud roheliste juht Gustav ­Fridolin ütles, et praegune valitsuskoalitsioon läheb valimistele, pidades silmas eeskätt hariduse ja tööelu arenguid. Temagi kinnitas, et Rootsidemokraatide diktaadile ei alluta mingil juhul.

Kuid peab silmas pidama ka seda, et Rootsi majandusringkonnad kritiseerisid valitsuse koostatud eelarve eelnõud.

Üks eelarve, kolm eelnõud

Rootsi punaroheline valitsus sattus kummalisse olukorda, kui parempoolsed erakonnad esitasid vastuseks nende koostatud eelarve eelnõule oma eelnõu ja seejärel Rootsidemokraatide erakond veel kolmandagi. Löfven teatas kohe, et sellest saab usaldusküsimus: kui valitsuse eelnõu ei lähe läbi, siis astub ta tagasi. Kaalukeeleks hääletamisel osutunuks opositsiooni "paaria", valimistel suuruselt kolmandaks parlamendierakonnaks tõusnud äärmusparempoolne Rootsidemokraatide partei. Nende nõudmised immigratsiooni piirata ja sisserändajate õigusi kärpida on teistel erakondadel kopsu üle maksa ajanud.

Igal nädalal ootab Rootsis elamisluba ümmarguselt 2000 uut sisserändajat, enamikus süürlased, aga viimasel ajal suureneb ka Eritreast tulevate inimeste osa. Eelarvehääletusel olid aga Rootsidemokraadid kaalukeeleks ja teatasid juba varakult, et ei toeta valitsuse pakutud varianti. "Nad ei ole viitsinud meiega isegi kõnelda," teatas parteijuht Mattias Karlsson. "Me tahame, et meid kuulataks ja sellepärast astume valitsuse vastu välja – meile on see usaldus, mitte eelarvehääletus." Kuid igaks juhuks oma eelnõu ikkagi esitati, kirjutab Yle uudisteportaal. Teise hääletusvooru pääses kaks eelnõud ning Rootsidemokraadid toetasid opositsiooni oma.

Põhimõtteline erinevus ­eelarve kahe eelnõu vahel oli lihtne: valitsus püüdis kergendada vaesemate pensionäride ­olukorda, parempoolsed pigem vähendada jõukamate inimeste makse. Nende lubadus on: neil inimestel, kes teenivad kuus rohkem kui 36 000 krooni, ei tule muretseda maksutõusu pärast, mida punaroheline valitsus kavatseb kehtestada.

Juba eile hommikul kirjutas Dagens Nyheter, et keskvalimiskomisjon on tellinud ära kuus miljonit hääletussedelit, olles ette veendunud uute valimiste ­tõenäosuses. Eelmine kord korraldati Rootsis ennetähtaegsed valimised nii ammu, kui 1958. aastal.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee