2
fotot
KURISTIK: Mida teha olukorras, kus elatisraha on korralikult makstud, aga lastega kohtuda ikka ei saa? Alamy/aop (Alamy/AOP)

See vanem, kes elatist ei maksa, võib jääda juhiloata, see, kes lapsega kohtuda ei lase, ei pea kartma

Mida teha olukorras, kus elatisraha on korralikult makstud, aga lastega kohtuda ikka ei saa? Riik lahendust veel ei tea.

Tallinna halduskohus tegi äsja esimest korda Eestis otsuse, kus tunnistas riigi varaliselt vastutavaks selle eest, et pole tõhusat toimivat õigussüsteemi, mis tagaks kohtulahendite kiire täitmise.

Nimelt mõistis kohus justiitsministeeriumilt välja 7500 eurot isale, kes ei ole kohtuotsusest hoolimata kolm aastat saanud oma lapsega kohtuda. Isa taotles 20 000 eurot.

Riik keskendub elatisrahale

Justiitsminister Andres Anvelt on nõustunud, et vanema ja lapse kohtumist tagav seadustik on puudulik. Ministeerium halduskohtu otsust edasi ei kaeba.

Samas ei plaani ministeerium praegu ka midagi samasuguste olukordade vältimiseks, vaid saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega saab tulevikus pigistada laste elatisraha maksmisest kõrvalehiilijaid sellega, et peatab näiteks nende juhiloa, jahitunnistuse või relvaloa kehtivuse.

Statistika näitab, et veerand Eesti lastest elab ühe vanemaga ja 10–15% juhtudest hoidub lahus elav vanem elatisraha maksmisest.

Teisalt on eelnimetatud kohtulahendi taustal probleemiks see, et lahus elav vanem maksab küll kohusetundlikult elatisraha, aga lapsega koos elav vanem ei luba tal lapsega kohtuda, rikkudes nõnda samuti seadust.

"Perekonnaseaduse järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ühtlasi ka võrdne võimalus lapsega suhelda," tunnistab justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Jekaterina Agu.

Kas ministeerium suhtub võrdse tähelepanuga mõlemasse probleemi ja plaanib piirangutega mõjutada ka oma kohustust täitma vanemat, kes last teise vanemaga kokku ei lase?

Agu sõnul ministeerium alles analüüsib, kas ja mida võiks suhtluskorra lahendite täitmise osas muuta.

"Praegu on veel vara öelda, kas ja milliseid muudatusi tehakse," sõnab ta ja loetleb praegusi võimalusi, kus vanemal on õigus pöörduda kohtusse suhtluskorra määramiseks ning kohtutäituril võimalik määrata sunniraha vanemale, kes kohtuotsust ei täida.

Ehkki just nende võimaluste ammendamise ja riigi suutmatuse tõttu kohtu otsust täita eelnimetatud valuraha isale välja mõistetigi.

Elatist maksab, last ei näe

Ühendus Isade Eest MTÜ juhatuse liige Kaido Kallikorm ütleb, et nende ühendus on aastaid juhtinud riigi tähelepanu sellele, et elatise maksmisest kõrvale hoidvate isade pigistamise kõrval peaks riik tegelema ka probleemi teise poolega ja tagama, et lapsega koos elav vanem oma kohustust täidaks ja peaks kinni suhtluskorrast.

"Meile on öeldud, et see ei ole praegu prioriteet," tunnustab Kallikorm küll riigi tööd laste elatisraha kättesaamisel, kuid kahetseb, et tähelepanuta on jäetud asjaolu, et peale materiaalsete kohustuste ja õiguste sätestab seadus ka lapse õiguse suhelda oma mõlema vanemaga.

"Hiljutise kohtulahendi põhjal, kus riigilt nõuti isale välja 7500 eurot, võib väita, et hinnakiri on avatud ja kohtuotsuse mittetäitmine maksab riigile 2500 eurot aastas. See aga ei taga lapsele ega tema vanemale seadusejärgset ning ootuspärast õigust suhtlusele. Nii laste kui ka lahus elavate vanemate suhtes on ülekohtune väita ja oma tegevuse või tegevusetusega näidata, et perekondlik suhtlus on vähetähtis ning teisejärguline väärtus."

Aastas pöördub isade ühenduse poole tuhatkond vanemat, kellest umbes 700 ei saa lapsega suhelda. Kallikorm tõdeb, et on erandlikke juhtumeid, kus näiteks kohtuotsusega on vägivaldselt vanemalt võetud ära õigus lapse elus osaleda, aga näiteks Inglismaal tehtud uuringu järgi ei lase 45% lapsega koos elavatest emadest isal lapsega kohtuda lihtsalt kiusu pärast. Laps võõrdub teisest vanemast ja omavahelist sidet taastada on keeruline.

Kallikorm teab kahte ekstreemsemat juhtumit, kui kohtutäitur pani suhtluskorda takistanud vanema käed lapse silme all raudu ja viis arestimajja. Selline äärmuslik lahendus ei ole Kallikormi sõnul hea ei lapsele ega vanematele. Aga mida siis teha?

"Tihti mehed kurdavad, et teevad makse ära, aga lapsega kohtuda ikka ei saa. Nad eeldavad, et kui nemad on oma kohustuse täitnud, siis täidab seda ka teine pool, aga paraku see alati nii ei ole," nendib Kallikorm.

"Meie ühendus loodab, et ka seaduseandja mõistab olukorra tõsidust ning kohtuotsuste tagamise meetmeid välja töötades mõeldaks ka neile olukordadele, kus kaalul on enamat kui materiaalsed väärtused."

Advokaat: eesmärk polnud kahjutasu

21. novembril mõistis Tallinna halduskohus justiitsministeeriumilt 7500 euro suuruse hüvitise isale, kes riigi suutmatuse tõttu tagada kohtuotsuse täitmist ei ole saanud oma pojaga kohtuda kolm aastat.

Kohus kehtestas suhtlemiskorra juba 2011. aasta sügisel, aga lapse ema pole neil lasknud kohtuda ja kohtutäitur pole seaduse täitmist taganud. Kohus leidis, et riik on varaliselt vastutav tõhusate seaduste puudumise eest, mis tagaks kohtuotsuste kiire täitmise.

Kuna isa ja lapse vaheline suhe on pöördumatult lõhutud, on isale tekkinud mittevaraline kahju.

Kohtus isa esindanud vandeadvokaat Viktor Turkin ütleb Õhtulehele, et vanemate suutmatus või soovimatus omavahel kokkuleppeid sõlmida ei ole ametivõimude tegevusetuse õigustuseks.

"Tegutseda tuleb äärmiselt kiiresti ja hoolikalt," märgib Turkin, et enamik inimesi täidab kohtulahendeid vabatahtlikult või kohtutäituri meeldetuletuse peale, aga õigusloome peab arvestama just raskeid juhtumeid.

"Käesoleval juhul pole seda tehtud, kuigi probleemile juhtis riigikohtu üldkogu tähelepanu juba eelmise aasta lõpul. Sellest hoolimata alustas riik kaebusele vastuvaidlemist põhjendusel, et vastava õigusloomega on kõik korras, et kõiki kohtulahendeid polegi võimalik täita, ja et riigil on kohtulahendite täitmisel vaid abistav roll.

Riigil on olnud piisav aeg töötada välja efektiivne ning igas olukorras tõhusalt toimiv täitmisalane õigusloome. Tegelikkuses polnud suudetud üheselt mõistetaval kujul seaduses sätestada isegi eestkosteasutuse kohustusi suhtluskorra lahendite täitmisel," ütleb vandeadvokaat, et on kohtuotsusega rahul.

"Meie eesmärk polnud niivõrd kahju hüvitamisega seonduv iseenesest, kuivõrd selle kaudu juhtida tähelepanu, et kujunenud olukord vajab kiiret muutmist ja resoluutset tegutsemist," rõhutab Turkin, et nõude rahuldamiseks pidi olema tegemist kristallpuhta fooniga isaga, äärmiselt tõsise riigipoolse rikkumisega ning olukorraga, kus isa oli kasutanud ära eranditult kõik võimalused, mida seadus pakkus.

Sarnaseid otsuseid tuleb ka Euroopast

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) mõistis selle aasta novembris ühe Moldova ema kasuks, kes polnud oma last ametivõimude suutmatuse tõttu näinud kaks aastat, mittevaralise kahju hüvitise 9500 eurot.

Nimelt visati naine 2012. suvel oma mehe vanemate kodunt välja, kus ta oli seniajani elanud koos abikaasa ja tütrega. Sellest ajast alates ei olnud ema saanud oma lapsega suhelda, kuna mees ja mehe vanemad selle ära keelasid.

Jaga artiklit

135 kommentaari

U
Urjuk  /   00:12, 3. apr 2015
On ka palju vastupidiseid näiteid!
On emad, kelle kohta ema ei saaks öelda - pigem L*** või parm või midagi veel "paremat".
On ka neid, kellel ainuke töövahend asub jalgevahel, mitte juuste all.
Ka neile on lapsi mõistetud - kuigi laste olukorrale oleks oluliselt parem isa juures.
U
Urjuk  /   00:02, 3. apr 2015
Piisavalt on neid lapsi, kelle hooldusõigused on kohtu poolt antud enda eluga mittetoimetulevale emale.
Üldtunnustatud kohtute põhimõte oli ju see, et ema on lapse kasvatamises ja kasvamises esmavalik ning isa on lihtsalt tootmiseks ja ülalpidamiseks vajalik rudiment.
Vahet pole, kas isa maksab 177.-€ või 1770.-€ - Emal jääb lapse jaoks ikka raha puudu. Paljudel "sünnitusmasinatel" on laps(ed) just nimelt püsiva sissetuleku allikaks tehtud. Küll saab nende arvelt lastetoetust, emapalka, isad maksavad alimente ja ka KOV toimetuleku ning muud toetused jooksevad nagu kosest.
Reaalsus on kahjuks tihtipeale selline, et sellise "pere" lapsed ongi paljad ja näljas.
Üldjuhul on ka neil probleeme nii õppimise kui ka kaaslastega läbisaamisega.
Tean näidet, kus just sellise multi isadega pere kõik lapsed võttis üks (järjekorras teine) isa enda juurde peaaegu pooleks aastaks.
Lastes toimus meeletu arenguhüpe nii vaimses, füüsilises kui ka materiaalses plaanis. Siis, kui Ta hakkas organiseerima naise (?!?) rahakraanide kinnikeeramist ja ümbersuunamist pandi millegipärast KOV esindaja kaasabil jälle kõik vanadesse rööbastesse. Miks? Kas oli tegemist sõbrannade kokkumänguga või hoopis "sobutõlniki"?
Igal juhul kahju, et lapsed tagasi aeti.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis