Eesti uudised

Riik tõmbab elatisraha maksmisest hoiduvad vanemad liistule, lastega suhtluskorra rikkujad jätab rahule (135)

Katrin Helend-Aaviku, 3. detsember 2014 07:00
KURISTIK: Mida teha olukorras, kus elatisraha on korralikult makstud, aga lastega kohtuda ikka ei saa? Alamy/aopFoto: Alamy/AOP
See vanem, kes elatist ei maksa, võib jääda juhiloata, see, kes lapsega kohtuda ei lase, ei pea kartma

Mida teha olukorras, kus elatisraha on korralikult makstud, aga lastega kohtuda ikka ei saa? Riik lahendust veel ei tea.

Tallinna halduskohus tegi äsja esimest korda Eestis otsuse, kus tunnistas riigi varaliselt vastutavaks selle eest, et pole tõhusat toimivat õigussüsteemi, mis tagaks kohtulahendite kiire täitmise.

Nimelt mõistis kohus justiitsministeeriumilt välja 7500 eurot isale, kes ei ole kohtuotsusest hoolimata kolm aastat saanud oma lapsega kohtuda. Isa taotles 20 000 eurot.

Riik keskendub elatisrahale

Justiitsminister Andres Anvelt on nõustunud, et vanema ja lapse kohtumist tagav seadustik on puudulik. Ministeerium halduskohtu otsust edasi ei kaeba.

Samas ei plaani ministeerium praegu ka midagi samasuguste olukordade vältimiseks, vaid saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega saab tulevikus pigistada laste elatisraha maksmisest kõrvalehiilijaid sellega, et peatab näiteks nende juhiloa, jahitunnistuse või relvaloa kehtivuse.

Statistika näitab, et veerand Eesti lastest elab ühe vanemaga ja 10–15% juhtudest hoidub lahus elav vanem elatisraha maksmisest.

Teisalt on eelnimetatud kohtulahendi taustal probleemiks see, et lahus elav vanem maksab küll kohusetundlikult elatisraha, aga lapsega koos elav vanem ei luba tal lapsega kohtuda, rikkudes nõnda samuti seadust.

"Perekonnaseaduse järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ühtlasi ka võrdne võimalus lapsega suhelda," tunnistab justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Jekaterina Agu.

Kas ministeerium suhtub võrdse tähelepanuga mõlemasse probleemi ja plaanib piirangutega mõjutada ka oma kohustust täitma vanemat, kes last teise vanemaga kokku ei lase?

Agu sõnul ministeerium alles analüüsib, kas ja mida võiks suhtluskorra lahendite täitmise osas muuta.

"Praegu on veel vara öelda, kas ja milliseid muudatusi tehakse," sõnab ta ja loetleb praegusi võimalusi, kus vanemal on õigus pöörduda kohtusse suhtluskorra määramiseks ning kohtutäituril võimalik määrata sunniraha vanemale, kes kohtuotsust ei täida.

Ehkki just nende võimaluste ammendamise ja riigi suutmatuse tõttu kohtu otsust täita eelnimetatud valuraha isale välja mõistetigi.

Elatist maksab, last ei näe

Ühendus Isade Eest MTÜ juhatuse liige Kaido Kallikorm ütleb, et nende ühendus on aastaid juhtinud riigi tähelepanu sellele, et elatise maksmisest kõrvale hoidvate isade pigistamise kõrval peaks riik tegelema ka probleemi teise poolega ja tagama, et lapsega koos elav vanem oma kohustust täidaks ja peaks kinni suhtluskorrast.

"Meile on öeldud, et see ei ole praegu prioriteet," tunnustab Kallikorm küll riigi tööd laste elatisraha kättesaamisel, kuid kahetseb, et tähelepanuta on jäetud asjaolu, et peale materiaalsete kohustuste ja õiguste sätestab seadus ka lapse õiguse suhelda oma mõlema vanemaga.

"Hiljutise kohtulahendi põhjal, kus riigilt nõuti isale välja 7500 eurot, võib väita, et hinnakiri on avatud ja kohtuotsuse mittetäitmine maksab riigile 2500 eurot aastas. See aga ei taga lapsele ega tema vanemale seadusejärgset ning ootuspärast õigust suhtlusele. Nii laste kui ka lahus elavate vanemate suhtes on ülekohtune väita ja oma tegevuse või tegevusetusega näidata, et perekondlik suhtlus on vähetähtis ning teisejärguline väärtus."

Kallikorm teab kahte ekstreemsemat juhtumit, kui kohtutäitur pani suhtluskorda takistanud vanema käed lapse silme all raudu ja viis arestimajja. Selline äärmuslik lahendus ei ole Kallikormi sõnul hea ei lapsele ega vanematele. Aga mida siis teha?

"Tihti mehed kurdavad, et teevad makse ära, aga lapsega kohtuda ikka ei saa. Nad eeldavad, et kui nemad on oma kohustuse täitnud, siis täidab seda ka teine pool, aga paraku see alati nii ei ole," nendib Kallikorm.

"Meie ühendus loodab, et ka seaduseandja mõistab olukorra tõsidust ning kohtuotsuste tagamise meetmeid välja töötades mõeldaks ka neile olukordadele, kus kaalul on enamat kui materiaalsed väärtused."

Advokaat: eesmärk polnud kahjutasu

21. novembril mõistis Tallinna halduskohus justiitsministeeriumilt 7500 euro suuruse hüvitise isale, kes riigi suutmatuse tõttu tagada kohtuotsuse täitmist ei ole saanud oma pojaga kohtuda kolm aastat.

Kohus kehtestas suhtlemiskorra juba 2011. aasta sügisel, aga lapse ema pole neil lasknud kohtuda ja kohtutäitur pole seaduse täitmist taganud. Kohus leidis, et riik on varaliselt vastutav tõhusate seaduste puudumise eest, mis tagaks kohtuotsuste kiire täitmise.

Kuna isa ja lapse vaheline suhe on pöördumatult lõhutud, on isale tekkinud mittevaraline kahju.

Kohtus isa esindanud vandeadvokaat Viktor Turkin ütleb Õhtulehele, et vanemate suutmatus või soovimatus omavahel kokkuleppeid sõlmida ei ole ametivõimude tegevusetuse õigustuseks.

"Tegutseda tuleb äärmiselt kiiresti ja hoolikalt," märgib Turkin, et enamik inimesi täidab kohtulahendeid vabatahtlikult või kohtutäituri meeldetuletuse peale, aga õigusloome peab arvestama just raskeid juhtumeid.

"Käesoleval juhul pole seda tehtud, kuigi probleemile juhtis riigikohtu üldkogu tähelepanu juba eelmise aasta lõpul. Sellest hoolimata alustas riik kaebusele vastuvaidlemist põhjendusel, et vastava õigusloomega on kõik korras, et kõiki kohtulahendeid polegi võimalik täita, ja et riigil on kohtulahendite täitmisel vaid abistav roll.

Riigil on olnud piisav aeg töötada välja efektiivne ning igas olukorras tõhusalt toimiv täitmisalane õigusloome. Tegelikkuses polnud suudetud üheselt mõistetaval kujul seaduses sätestada isegi eestkosteasutuse kohustusi suhtluskorra lahendite täitmisel," ütleb vandeadvokaat, et on kohtuotsusega rahul.

"Meie eesmärk polnud niivõrd kahju hüvitamisega seonduv iseenesest, kuivõrd selle kaudu juhtida tähelepanu, et kujunenud olukord vajab kiiret muutmist ja resoluutset tegutsemist," rõhutab Turkin, et nõude rahuldamiseks pidi olema tegemist kristallpuhta fooniga isaga, äärmiselt tõsise riigipoolse rikkumisega ning olukorraga, kus isa oli kasutanud ära eranditult kõik võimalused, mida seadus pakkus.

Sarnaseid otsuseid tuleb ka Euroopast

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) mõistis selle aasta novembris ühe Moldova ema kasuks, kes polnud oma last ametivõimude suutmatuse tõttu näinud kaks aastat, mittevaralise kahju hüvitise 9500 eurot.