Repliik

Repliik | Piiri suhtes kahtlejad on julgeolekuoht (20)

Kalle Laanet, riigikogu liige, Reformierakond, 2. detsember 2014, 17:34
Foto: ALDO LUUD
Eesti huvides on head suhted kõigi naabritega. Suhteid tagab muuhulgas selgelt määratletud piirijoon. Kui põhjas, lõunas ja läänes on meie naabriteks Euroopa Liidu riigid, kellega piir tähistab põhiliselt majandus- ja haldusvööndi territooriumi ega ole takistuseks inimeste liikumisele, siis ida pool on lugu teine.

Oleme riigina Venemaaga piirileppe alla kirjutanud, kuid jõustunud see seni ei ole. Objektiivselt ei ole piirileppe jõustumisele mingeid takistusi, kuid Eesti ei saa seda kehtima panna ühepoolset. Naabrite vahel piiris kokku leppimine ja selle kokkuleppe austamine nõuab kahepoolset tahet. Samas ei peaks me ka väga muretsema. 23 aastat on Eesti riik püsinud kokkulepitud kontrolljoonega, arenenud, saanud Euroopa Liitu ja NATOsse, ning püsib kindlalt ka tulevikus. Isegi kui Venemaal erinevatel põhjustel ei ole huvi ja tahtmist piirileppe ratifitseerimisega tegeleda.

Samal teemal

Kui viimastel kuudel pärast Eston Kohveri röövimist on räägitud võssakasvanud kontrolljoonest Kagu-Eestis, siis ei ole õige selle info põhjal emotsionaalselt otsustada, et piir ei ole hästi kaitstud. Endise siseministrina infot vallates saan kinnitada, et piir on kogu aeg olnud korralikult valvatud. Tegemist on loomulikult teemaga, kus kõiki asjaolusid ajaleheartiklis lõpuni avada ei saa, sest lehti loevad ka need, kellel huvi Eesti piiri nõrgana näidata. Ühte on aga küll võimalik meenutada: Eesti ei oleks saanud 2007. aastal liituda Schengeni viisaruumiga, kui Eesti piiri ei oleks sellele eelnevalt hinnatud sama tõhusalt toimivaks kui on teiste Schengeni riikide piirid.

Politsei- ja Piirivalveameti inimesed, kes idapiiril tööd teevad, on head spetsialistid, nende varustatuse tase on aasta aastalt paranenud ja paraneb veelgi. Peatselt alustab täiendav eriüksus, mis luuakse siseministri Hanno Pevkuri algatusel ja mille rahastamiseks on juba vahendeid leitud. Tegu on kiirreageerimisüksusega, mis vastavalt ohuolukorrale ja intsidentide tekkimisele hakkab baseeruma kas Narvas või Piusa kordonis. Üksusel saab olema ka merevõimekus. Mistahes juhtumi puhul on mehed seal, kus neid on vaja ja neid on täpselt nii palju kui vaja.

Meetmeid piiri veelgi tõhusamaks toimimiseks on teisigi. Riigimetsa Majandamise Keskus on alustanud piirijoone puhastamist võsast ja seejärel saab piiri ka looduses kõikjal veel selgemalt maha märkida. Pole vaja käsi laiutada, et miks seda varem pole tehtud. Põhjuseks on olnud lootus, et peatselt jõustub piirilepe ja siis saab juba kahepoolselt ametlikult kokku lepitud piirijoonega tööd alustada. Nagu eelpool juba kirjutasin: seni on see ootus olnud asjatu. Pole viga, teeme nüüd ära omapoolsed sammud ajutise kontrolljoone selgel märkimiseks ja julgeoleku tase paraneb veelgi.

2014 aasta novembrikuu Diplomaatias kirjutab analüütik Richard Weitz oma artiklis Silmitsi Venemaa hübriidohtudega järgmist: „Infooperatsioonid, mis sisaldavad propaganda, desinformatsiooni, diplomaatilise kahekeelsuse, ajakirjandusega manipuleerimise ja otseste valede segu, mis on mõeldud avalikkuse segadusse ajamiseks ja lõhestamiseks sihtriigis kui ka mujal."

Arvan, et me ei tohiks Eestis julgeolekust kõneldes olla liiga kartlikud ja kahtlevad, pigem tasuks käituda enesekindla väärikusega. Oleme osa maailma võimsaimast kaitseorganisatsioonist, NATOst täites seal oma kohustusi ja põhjendatult lootes liitlastele. Suurim oht julgeolekule pole mitte piiril, kus nagu eelpool selgitatud, on asjad korras, vaid kahtlejate mõtetes, mis vahel ka tuules kõikuvate puude varjudes tonte näevad.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee