Teleblogi

ARVUSTUS: "Kaardimajas" laotakse kaarte julgelt lauale  

Merit Maarits, 29. november 2014 08:26
"Kaardimaja" näitleja Kevin Spacey.Foto: Reuters / Scanpix
"Kaardimajas" on sündmused hakanud kõigil tegevusliinidel korraga pingestuma ning kui alles veel võis pidada tegelaste riskivõtmisi taolisteks, mille puhul polegi tegemist päris riskivõtmise, vaid strateegiliselt kaalutud otsuste ja käikudega, mille õnnestumist võib tegelikult ka ette näha, siis nüüd on hakatud n-ö puusa pealt tulistama ja tegutsema eriti kartmatult.

Frank on kogu tegelaskonnast muidugi ainus, kes töötab tegelikult oma selgelt paika pandud plaani järgides. Ning kui miski ei lähegi plaanipäraselt, siis Frank Underwood väänab tingimused omale sobivaks, et sealt edasi võiks kõik jälle sujuvalt kulgeda.

Samal teemal

Tupikteid kui selliseid pole tema jaoks olemas, kuid alternatiive leiab alati. See, mida teeb või kes täpselt on Claire Underwood, on kujunemas veelgi keerulisemaks küsimuseks.

Tema, nagu tegelikult ka Franki puhul, tahaks praeguseks lahutada mõisted "lojaalsus" ja "truudus", mis mõne teise jaoks on ehk võrdväärse tähendusega. Varemgi mainitud puhas partnelus, mitte armastus, on endiselt kehtiv.

Praeguseks on muidu üsna selge, et kuigi mõlemad Underwoodid on valmis eesmärke saavutama raskeid teid pidi minnes, jääb Claire'il ses osas süda omale, õigele kohale, samal ajal, kui Frank on võimeline ses piirkonnas kõik välja lülitama ja südametunnistust teadvustamata külmalt paikapandud stsenaariumi järgi tegutsema.

Claire on ses osas hakanud üldse välja näitama teatavat nõrkust ning on ka selgelt aru saada, et kui tema peaks kukkuma, kukub Frankki. Ning on üsna selge, et primaarseks on seatud Franki, mitte Claire'i karjäär. Kui on vaja emma-kumma nimel ohverdusi tuua, on need pigem Claire'i, mitte Franki kanda.

Muidugi võib seda emotsionaalset nõrkust vaadelda ka passiiv-agressiivse tagasimänguna. Kui Claire'i töö juurde saabub tema eks, fotograaf Adam, siis ega ta tegelikult tolle eriti selgelt tuntavast seksuaalsest energiast laetud lähenemisi takistagi, mis tundub olevat karistuseks selle Franki saadetud sõnumi eest, mis viimase endi sõnutsi olevat olnud "õrn meeldetuletus".

Seejuures tundub ta tegelikult sama palju ka olukorda kontrollivat, kuigi nõusolek Adamiga koos hotellituba võtta tundus juba ohjade kaotamisena, kirglikust suudlusest rääkimata, siis tundub see kokkuvõttes kõik lõpuks ikka üsna süütu teona, võrreldes sellega, mida Frank kavatseb teha.

Nooruke ajakirjanik Zoe Barnes, kellega Frank on kõnealusest episoodist alates viimas professionaalse salasuhte üle romantilisele, on sunnitud hoobilt iseseisvaks kasvama. Iseseisvaks tegelikult üsna ülekantud tähenduses, sest tema ametialase iseseisvumise põhjuseks on selgelt nähtav sõltuvus Frank Underwoodist. Isegi kui ta naisena üritab end samaväärselt tugevana kehtestada, siis seda ta kindlasti ei ole. Pooled on selgelt vahetunud Peter Russo ja tema tüdruksõbra Christina puhul. Russo on igatepidi alla andmas ning kuigi Christina püüab teha kõik võimaliku, et täielikku läbipõlemist vältida, on tegelikult kaugele ette näha, et sellest supist on väljaronimine võimatu, äärmisel juhul peaaegu võimatu.

Selle koha peal oleks vaja imet ja rohkelt hookuspookust. Taoline meeste ja naiste vaheliste suhete näitamine ja lahkamine on praeguseks kujunenud "Kaardimajas" isegi primaarsemaks kui poliitilised liinid. Tasubki küsida, et kuivõrd "Kaardimaja" tegelikult poliitikaga tegeleb.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee