2
fotot
KATKI: Draama pole veel läbi, peale vigastatud naise tuleb ära tohterdada ka viga saanud vahesein. (PÄÄSTETEENISTUS)

Ööl vastu eilset kajas Maardu sotsiaalmaja teise korruse korteris plahvatus ja klaasikilluklirin. Viga sai keskealine naine, kes viidi põletushaavadega haiglasse.

Eile pärastlõunal oli suurem osa majast tühi või on elanikud lõpuks und saanud. Öösel ei tulnud see kõne allagi. Majaelanik Nikolai elab plahvatanud korterist korrus allpool. Öösel ärkas unest temagi, kuid tuletõrjealarmi peale. Möödus veidi aega, enne kui kostis kõmakas.

Majaelanikud kirjeldavad viga saanud 53aastast naist vaikse inimesena. "Möödudes tere ütlesime, rohkem mitte," räägib mitu majaelanikku kui ühest suust.

Plahvatus jäi osaliselt ka videolindile: koridori vaatav kaamera salvestas, kuidas veerand ühe paiku öösel maja teisel korrusel uks plahvatuses eest lendab. Teisel pool maja katsid klaasikillud maapinna ning plahvatus rebis lahti ka aknalaua ja tükikese fassaadi. Kohale tulnud päästjad pidid kustutama väikese tulekahju.

Kõige ehmatavama asjana lõi plahvatus katki ka kõrvalkorteri seina. Kummis seina keskele tekkis nii sügav pragu, et sealt näeb kõrvalkorterisse. Ükski plahvatanud korteri naabruses elanud 24st inimesest viga ei saanud, nad evakueeriti igaks juhuks maja teise tiiba. Varsti otsustasid eksperdid siiski, et maja ei ole varisemisohtlik ja inimesed lasti enne kella kolme öösel koju tagasi.

Eile pärastlõunaks oli tühja aknaruudu ette löödud vineerplaat, eest lennanud korteriust asendas aga vana tualetiuks. Õhus oli endiselt kärsahaisu.

Päästeteenistuse uurijad tegid ruttu selgeks, et ilmselt oli see õnnetus, mitte pahatahtlikkus. Plahvatanud aine polnud lõhkeaine. Kahtlustus langes korterist leitud värviballoonile. Esialgsetel andmetel puutus värviballoon või sellest tulevad aurud kokku lahtise tulega. Kuna inimene sai vigastada, alustas politsei kriminaalmenetlust plahvatuse tekitamise paragrahvi järgi.

Päästjad ei täpsustanud esialgu, kui suur see värviballoon oli. Majas üheski korteris remonti ei tehtud. Ka ükski majaelanik ei oska pakkuda, mis täpsemalt juhtus. Alumisel korrusel elav Nikolai ütleb, et püüdis ka ise teiste naabrite käest uurida, mis juhtus. "Aga keegi ei osanud või ei tahtnud öelda," räägib ta. "Lõpuks tegime naabriga nalja, et küllap ikka mingi samagonniaparaat õhku lendas," muigab Nikolai. Kas ta pärast seda kõmakat sõba silmale enam sai? "Kus sa sellega!" vangutab mees endiselt naeratades pead.

Jaga artiklit

5 kommentaari

J
JEEP  /   17:07, 29. nov 2014
Gaasipilve plahvatus võib olla väga tugevajõuline, Detonatsioon. Mõnevõrra sarnaneb see ka vahel tööstuses ette tuleva tolmuplahvatusega. Midagi sellist toimub ka vaakumpommis. Nimelt ruumiplahvatus (plahvatus ei toimu mitte ühes punktis vaid märkimsväärselt suures, vahest kümnete või enama kuupmeetriga mõõdetavas ruumiosas), kus on plahvatuseks sobiv gaasikontsentratsioon. Gaasi ja hapniku ideaane plahvatussegu.
?
?  /   12:32, 29. nov 2014
Ilmselt ei jaga sa plahvatustest kuigi palju. Gaasiplahvatusest oled midagi kuulnud? Kus pliidist kööki lekkinud gaasi plahvatus mitte ainult akna, vaid koguni seinad eest ära paiskab? Midagi sellist juhtus vist mõne aasta eest Kundas. Ning vene aja lõpus ka Kohtla-Järvel Oru linnaosas. Toda suurt senteta kortermaja vrakki nägin ma oma silmaga ära. Läkski lõpuks lammutamisele, remontima ei hakatudki.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis