Kommentaar

Mart Kalvet | Ajakirjandus ja politsei tegelevad uimastikahjude võimendamisega (49)

Mart Kalvet, MTÜ Ravikanep juhatuse liige, 28. november 2014 17:53
Foto: ALDO LUUD
Uimastiteema kajastused on murettekitavalt lühinägelikud, võimendades narkootikumidega seonduvaid ohte.

Uudiseid uimastitest, eriti kanepist ja selle tehisanaloogidest, kohtab sagedamini pärast vahevalimisi USAs, kus selgeks võitjaks vabariiklaste kõrval kerkis edumeelne kanepipoliitika. 17 osariiki on loobunud kanepitarvitajaid kurjategijatena kohtlemast, 23 osariiki lubavad ravikanepit ja neljas osariigis on kanepi müük seadustatud. USA üldsuse toetus kanepituru seaduslikule reguleerimisele on suurem kui iial varem.

Areng pole tekkinud tühjalt kohalt. Aastakümneid kestnud köievedu teaduspõhise uimastipoliitika pooldajate ja dogmapõhise keelustamise õigustajate vahel on lihtsalt jõudnud järku, kus uuringutega põhistatud tõendid kaaluvad soovmõtlemise nii veenvalt üles, et keelustamismeelsetel on argumendid otsa saanud.

Uusnarkootikumide ahvatlused

Need, kes ei soovi uute faktide valguses oma seisukohti revideerida, kipuvad laskuma demagoogiasse: hirmutamisse ja tõeväänamisse. Mürgikokteil alusetust hüsteeriast, salgamisest ja võhiklikkusest võib aga osutuda laastavamaks kui mure, mida selle abil lahendada püütakse.

Hallutsinogeenide, opioidide, stimulantide ja kannabinoidide mõjusid matkivad uudisuimastid, mis ilmuvad turule sagedusega üks uus aine nädalas, on tõsine probleem. Ükskõik millised laboris loodud, kliiniliselt uurimata taju/tuju muutvad kemikaalid on reeglina ohtlikumad kui nende rafineerimata looduslikud analoogid. See ei tohiks üllatada kedagi, kes teab, miks Eestis heroiiniprobleemi pole. Neile, kes ei tea, selgitan: siin pole heroiininarkomaane, sest meie opioidisõltlased on läinud üle fentanüülile. See on heroiinist palju kangem, mistõttu on seda on lihtsam ballastainetega tempida, peita, smugeldada ja üle annustada. Seepärast troonib Eesti Euroopa uimastisuremuse edetabeli tipus.

Meie uimastiprobleemi põhjusi tuleb otsida nulltolerantsest uimastipoliitikast ja soovimatusest tegelda uimastikahjude kahandamisega. Meie narkosõda on nagu illustratsioon Murphy termodünaamika-reeglile, mille järgi lähevad asjad surve all ainult hullemaks.

Heasoovlike kajastajate karuteene

Sama skeem on jõudnud kanepiturule ning meedia ja politsei on ühendanud jõud, et nii taimse kanepi kui ka sünteetiliste kannabinoididega seonduvaid ohte võimendada, mõistmata, et sellega õõnestavad nad iseendi usaldusväärsust.

Põrandaalusel uimastiturul on loodusliku kanepi kõrval ammugi saadaval selle mõjuainetega sarnastest testkemikaalidest ja ballastmaltsast kokku segatud tooted, nagu nn Spice. Veel hiljuti äritseti nendega avalikult; pärast mõnede uudisainete keelustamist ja ravimisarnaste toodete müügi reeglite karmistamist on see äri kolinud veebihämarusse ning kontroll selle üle täielikult kadunud.

Uudisuimastite turu mootoriks on keeluseadused. Sedamööda, kuidas riigid keelustavad uusi narkosegusid, tuuakse turule järgmised, keemiliselt õige veidi muudetud, enamasti aga täiesti ettearvamatult ägedate mõjude ja kõrvalmõjudega ained, mis pole veel keelustatud. Selline praktika võimendab uimastitega seonduvaid ohte, nagu näitavad haiglas lõppenud proovimised.

Politseist ja ajakirjandusest on vastutustundetu anda mõista, nagu ei erineks looduslik kanep tundmatutest, aga vähem keelatud ainetest. Paraku meedia just seda teeb – kajastusi, milles räägitakse läbisegi kanepist ja eluohtlikest tehisuimastitest, on ilmunud jadamisi. Viimatiseks näiteks on ETV saade „Ringvaade", kus usutletud endise kanepisõltlase juttu esitleti hoiatava näitena sünteetiliste kannabinoidide kahjulikkusest. Oleksin peale ainete selge eristamise oodanud veel vähemalt sõltuvuseksperdi kommentaari ja politsei esindaja reaktsiooni saatekülalise kummastavale väitele, nagu tekitaks kanep sõltuvust sellepärast, et sellesse segatakse kangemaid aineid.

Vassimine ei teeni üldsuse huve

„Pealtnägija" lugu kaitseväelasest, kes sünteetilise uudisuimastiga kimpu jäi, esitleti miskipärast jätkuna loodusliku kanepi hankimise eksperimendile, mainimata tõika, et väeteenistujad eelistavad sünteetiliste ainete segusid looduslikule kanepile sellepärast, et sünteetikumide tarvitamist ei saa tuvastada kiirtestidega, millega praegu verest ja uriinist kanepijälgi otsitakse. Selline olukord on teenistujaile põide või veeni tungiva kanepikeelupoliitika soovimatu tagajärg.

Tobedasse narkoämbrisse koperdas Rakvere politseijaoskond, mis väljastas sünteetiliste kannabinoididega seoses Õhtulehes, Postimehes ja mujal vahendatud teate, milles väideti, et neil on olemas vahendid sünteetiliste kannabinoidide tuvastamiseks. Kui see peaks tõele vastama, on Rakvere politsei varustatud parema tehnikaga kui muu maailma jõustamisorganid, kellel neid vahendeid seni pole.

Eelistan uskuda, et nii rahvusringhäälingu saatemeeskondade, muude meediakanalite kui ka politseinike kavatsused narkohüsteeria külvamisel on olnud head. Eelistan uskuda, et nad on uimastiküsimuses nii võhiklikud, et ei hooma, kuidas nende avaldused mõjuvad soovitule vastupidiselt. Paraku on loodusliku kanepi mustamine sünteetiliste narkootikumide ohtude esiletõstmise najal parimal juhul mõttetu, tõenäoliselt aga võimendab uimastitega seotud ohte.

Selle asemel, et ohtlikke väärarusaamu juurutada ja teadlikumaid kodanikke ajakirjanduse ja politsei suhtes umbusklikuks muuta, peaks meedia jagama praktilist teavet selle kohta, kuidas ohtlikke aineid vähem ohtlikest eristada, kuidas ohte maandada ja kuhu pöörduda, kui juhtub õnnetus.

Uimastikahjude vähendamine, mis on ka Eestis osa narkootikumide tarvitamise vähendamise kavast, annab kombinatsioonis uimastiharidusega soovitud tulemusi, vähendades uimastisuremust ja tarbimismäärasid. Kindlasti ei aita sellele kaasa uimastikahjude suuremaksluiskamine, hariduslike sõnumite ähmastamine ja hüsteeria levitamine, millega peavoolu-ajakirjandus seni kaugelt liiga agaralt tegeleb.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee