OHUTULT: Mida külmem on õues, seda õdusam on elava tule paistel toas – eriti kui turvalisust lisab teadmine, et korstnad-lõõrid on puhastatud ja küttekolle korras.Foto: AOP
Ia Mihkels 28. november 2014 07:00
Tuleohutuse teemat ei tohi kodus mõistagi kunagi tähtsusetuks pidada, detsembrikuus on aga lahtise tulega askeldamist märksa rohkem.

"Katkised, hooldamata ja halvasti ehitatud tulekolded on talvisel ajal väga tihti tulekahju põhjuseks," tõdeb G4S Eesti tuleohutuskoolitaja Siim Siska, kes on ettevõtte blogisse kirja pannud nõuandeid tuleohutuse tagamiseks.

Kõik vana tuttav jutt, aga nagu elu näitab, siis igal aastal üle kordamist väärt – suur asi oleks ju seegi, kui tänu vanade tõdede korrutamisele jääks kas või üksainuski tulekahju tänavu olemata.

Ettevaatust lahtise tulega

Esimene advent eeloleval pühapäeval toob küünlatule neissegi kodudesse, kus muul ajal küünlavalgusest suuremat ei peeta.

Sel puhul peaks jälgida, et küünaldele valitud koha läheduses poleks kergesti süttivaid materjale, et küünlajalad ja -kaunistused poleks tuleohtlikud jmt. Kindlasti pole ülearune ka lastele taas kord sõnad peale lugeda: mida tohib küünla läheduses teha ja mida mitte.

Enne tõsist pakast võiks järele mõelda, millal asjatundja viimati küttekolletele pilgu peale viskas. Eramuomanik võib küll ise oma küttesüsteeme puhastada, kuid kord viie aasta jooksul tuleb kutsuda seda tööd tegema kutsetunnistusega korstnapühkija.

Ahju, kaminat, pliiti, korstnat ning ühenduslõõre tuleks puhastada vähemalt kord aastas, aga kui vaja, siis ka sagedamini: puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu.

Väga käreda pakasega tuleks hoiduda ahjude ülekütmisest: kütta korraga vaid üks ahjutäis puid ja mitte rohkem kui kolm ahjutäit ööpäevas. Ka tuleb küttekolde esine hoida puhas paberist, puudest jm kergesti süttivast kraamist.

Eriti hoolikas tuleb olla lahtise kamina omanikel, kes peaksid tuleohutusele mõtlema ka puid varudes. Võimalusel peaks eelistama lehtpuud, sest okaspuu põlemisel tekib lendlevaid sädemeid ja laiali paiskuvaid hõõguvaid söetükikesi tunduvalt rohkem.

Suitsu – ja vinguandur

Õnnetus ei hüüa tulles, seepärast on suitsuanduri paigaldamine ja töökorras hoidmine tuleohutuse seisukohalt vähim, mida inimene ise enda, oma pere ja lähedaste heaks ära teha saab. Töökorras suitsuanduri olemasolu nõuab seaduski, hiljutised kontrollretked näitasid aga, et pahatihi ei peeta seda nõuet millekski.

Suitsuandurit soetades on tähtis jälgida, et seadmel oleks CE-tähis (seade peab vastama standardile EN 14604) ja sellega oleks kaasas eestikeelne paigaldus- ja hooldusjuhend. Ostukviitung müüja kontaktandmetega tasub samuti alles hoida garantiiaja lõpuni.Jälgida tuleks sedagi, et anduri patareid vastaksid juhendis märgitud tüübile: valesid patareisid kasutades võib seade küll töötada, kuid lülitub tihti põhjuseta häirerežiimile. Suitsuandur tuleb paigaldada lakke hoone igal korrusel.

Vajalikuks võib osutuda ka vingugaasiandur, ennekõike ruumides, kus mürgist vingu võib põhjustada liiga vara suletud ahju- või kaminasiiber.

Üks vinguandur on mõeldud kasutamiseks ühes ruumis, seega tuleb vinguandur paigaldada kõigisse neisse ruumidesse, kus võib tekkida ving.

Erinevalt lakke kinnitatavast suitsuandurist tuleb vingugaasiandur paigaldada seinale n-ö hingamiskõrgusele: elutoas tasemele, kus on inimese nägu diivanil istudes, magamistoas umbes padjakõrgusele.

Vinguandur annab märku alles siis, kui vingugaasi kontsentratsioon õhus hakkab lähenema tasemele, mis on inimese tervisele ohtlik. Seepärast on eriti tähtis lugeda enne seadme paigaldamist läbi kaasas olev juhend ja järgida seal toodud õpetusi. Unustada ei tohi sedagi, et vinguandur ei asenda suitsuandurit, viimane peab igal juhul olemas olema.

Kontrolli kord nädalas

Suitsuanduri korrasolekut kontrollida pole keeruline, ometi unustatakse sageli kuude kaupa seda teha – aga kui õnnetus juhtub, ei pruugi andurist abi olla. Kontrollimiseks tuleb kord nädalas vajutada anduril olevat testnuppu: kui kostab helisignaal, on seade töökorras.

Sädemestki piisab

Põlengu vallandamiseks pole palju vaja. Hõõguva sädeme temperatuur on +500 °C. Kui selline silmale peaaegu nähtamatu sädemeke lendlema pääsedes langeb paberile, mille süttimistemperatuur on 200 °C, või puitmaterjalile, mis võib süttida u 270 °C juures, võibki alguse saada kogu kodu laastav tulekahju.

Allikas: www.g4s.ee/blogi