Nördinud maaomanikud: "Me saime viimastena teada, et meie maade kaudu hakatakse järve äärde sõitma!" (74)

"Nagu välk selgest taevast! Läksin õue vaatama, et mis mürin hakkas. Kas tankid tulevad või?!" meenutab Henn toda hommikut.

"Täielik üllatus – buldooser toodi kohale! Öeldi, et nemad hakkavad nüüd siia teed tegema. Mis asja?! Valla juhid tulid samuti siia, siis oli päris jama. Meile lubati politsei kutsuda, kui segama hakkame."

Varsti ei julge lapsi õue lasta

Henn ja tema kaks naabrit elavad Obinitsa servas. Hennu maja on naabritest kõige viimane, sinna viib kruusatee. Vald hakkas uut teed rajama sealt, kus lõpeb Hennu kinnistu.

Mitte just kõige laiem autotee viib lõpuks järve äärde, kuhu mittetulundusühing Järveääre rajab Obinitsa järveäärse puhke- ja vabaajaveetmise koha. Tuleb ujumiskoht, paadisild, telkimisala ja kämpingud.

"Kui puhkekeskus valmis saab, hakatakse siit meie hoovidest läbi käima. Meie privaatsus on rikutud. Ei julge lapselapsi õue lasta, kui autod siit voorima hakkavad," kurdab Henn.

"Vald pani ligi 30 000 eurot hakkama. Aga see sohu viiv tee on praegu küll selline, mille kevadine suurvesi võib ära pühkida."

Nii Hennu kui ka naabrinaist Lainet häirib kõige rohkem valla suhtumine.

"Häirib see, et suruti läbi ja meist sõideti lihtsalt üle! Inimestega ei arvestata. Meie heaolu ei loe mitte midagi," ütleb Henn.

"Me olime viimased, kes teada said, et meie maalt hakkab läbi käima tee järve äärde. Tulevad terve kambaga ja ütlevad, et me surume selle tee läbi niikuinii. Nüüd on see tehtud, valmis ja kõik. Vihale ajab muidugi!"

"See ajab meil kopsu üle maksa!" nendib ka Laine. "Kui vald hakkab midagi organiseerima, siis ta peab ikka maaomanikega kokku leppima. Sellel, kes sinna puhkekeskust rajab, oleks olnud ka mõistlik meiega enne läbi rääkida."

Laine näitab palju aastaid tagasi vallaga kirjalikult sõlmitud lepingut, kus on kirjas, et nad annavad oma eratee avalikuks kasutamiseks.

Lepingus on punkt, et omavalitsus kohustub hoiduma teel ja tee kaitsevööndis teeomaniku nõusolekuta spordivõistluste või muude rahvaürituste korraldamisest. Teeomaniku nõusolekuta on ühtlasi keelatud igasugune muu tegevus.

"Me andsime tee avalikuks kasutamiseks, hea küll. Kui mõni kalamees läks, mingu. Aga et niimoodi vald nüüd teeb… Ajab hinge täis küll."

Laine sõnul on lepingus kirjas seegi, et nende eratee suhtes peab vald hoiduma tegevusetusest.

"Aga vald pole siin meie teed parandanud," kinnitab ta, et tegevusetust on olnud rohkem kui küll. Hennu sõnul olevat kümne aasta jooksul vast üks-kaks korda koormatäis kruusa toodud.

Nüüd sügisel tõid kruusa tee-ehitajad, et tasandada nende erateel neid kohti, mis järve äärde viiva tee tegemisel kannatada said. Praeguseks on teada, et tee avaliku kasutamise lepingud on lõpetatud.

Võõraid oma maale ei luba

Henn koos naabritega paigaldas esimese maja ette sissesõitu keelava märgi: eravaldus, sisenemine valdaja loal.

"Oktoobris panime märgi püsti, selle aja jooksul on üks võõras auto siit läbi sõitnud," ütleb Henn.

Kuidas aga liiklemine puhkekeskuse juurde välja nägema hakkab, kui see kunagi valmis saab ning eravaldusesse valdaja loata siseneda ei tohi, ei oska Henn pakkuda.

"Kust mina tean, mis siin edasi saab? Minu meelest lõpeb see kõik krahhiga!" leiab ta ja pakub lahenduse: "Neil oleks olnud lihtsam rajada sinna tee teiselt poolt."

Vallavanem: ühtegi otsust pole tehtud saladuskatte all

Meremäe vallavanem Rein Järvelill:

"Obinitsas Palu teega üles kerkinud küsimused on väga kahetsusväärsed ning ma vabandan kõigi asjasse puutuvate isikute ees, et nendeni pole informatsioon jõudnud, mistõttu on tekkinud palju valestimõistmisi ja segadust.

Probleemi sügavam sisu on see, et kinnistuomanikud ei soovi, et nende rahu hakatakse kunagi rikkuma ja nad ei taha, et nende majade eest hakkaks suurem liikumine ning on püüdnud oma õigusi kaitsta.

Kõik Palu teed puudutavad otsused on aga vallavolikogu teinud ühehäälselt ning kogu otsustusprotsess ja otsused on olnud avalik informatsioon. Mis veelgi tähtsam, et üheks volikogu liikmeks on olnud nende inimeste vahetu naaber, kes peaks olema väga hästi kursis kohalike oludega ja esindama kohaliku kogukonna huve.

Palu tee võeti vallateede nimekirja juba aprillis 2011 volikogu otsusega. Juba siis oli üheks põhjenduseks järveäärsete maaomanike soov rajada sinna puhkeala.

Järveala arenduse planeeringu eskiisi avalik arutelu toimus novembris 2013 ja sellest oli avalikkust teavitatud maakonnalehes, veebilehel ja kuulutustega Meremäel ja Obinitsas. Sellel arutelul ei laekunud ühtegi vastuväidet ega ettepanekut puhkealale ligipääsu tee kohta.

Palu tee remont otsustati ühehäälselt vallavolikogu otsusega märtsis 2014. Sellise otsuse põhjendus oli ikka sama, et teed on vaja ettevõtluse toetamiseks.

Üllatav oli, et augustis 2014, kui tee-ehitajad hakkasid remontima Palu teed, asusid eesolevate kinnistute omanikud teetöömasinate liikumist takistama, rikkudes sellega tee avaliku kasutamise lepingut, mille järgi pidid maaomanikud hoiduma omavalitsusele ja tee kasutajatele takistuste tegemisest tee kasutamisel.

Siiski pole kinnistuomaniku võimalused oma õigusi kaitsta ammendunud, sest ees seisavad veel järveala detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikud arutelud, kuhu saavad kinnistuomanikud oma põhjendatud ettepanekuid esitada. Siis peab taas volikogu oma otsuse langetama lähtudes avalikust huvist.

Kuna tänaseks on kinnistuomanikud tee avaliku kasutamise lepingud ühepoolselt lõpetanud, siis ei saa vald enam korraldada sellel teel liiklust ega teehoidu. Küll on eksitav see väide, et vald pole korraldanud tee hooldust.

Teostatud on nii teekatte korrashoidu, juurdevedu, truubi remonti kui ka talihooldust. Teelõik oli võrreldes paljude teiste vallateedega väga heas korras ja hästi hooldatud."

Tee korrastamist on oodatud juba neli aastat

Järveäärsete kinnistute esindaja Rutt Riitsaar:

"Oleme oodanud tee korrastamist neli aastat. Kui kuulsime ilmnenud vastuseisust maaomanikega k.a augustis, võtsime ühendust kolme maaomanikuga, leidmaks probleemile lahendust ja jõudmaks edasise teekasutuse suhtes kokkuleppele.

Kahjuks pole me kokkuleppele jõudnud, maaomanikud annavad vastukäivaid vastuseid, mõned neist lubavad tulla kohtuma, kuid ei ilmu kohale, eiravad kõnesid ning pole mingiteks kokkulepeteks valmis, eelistades olukorda käsitleda ajakirjanduse ja televisiooni kaudu.

Samuti on need kolm maaomanikku väitnud, et neil pole midagi meie plaanide vastu. Oleme oma kinnistutele (remonditud Palu tee lõigu ääres on neli krunti) jõudmiseks kasutanud nüüdseks probleemset teed aastakümneid. See on ainuke tee, mis on olemas ja tagab juurdepääsu neljale tagumisele krundile.

Varasemalt pole mingeid takistusi olnud ja omanikega oli vallal sõlmitud eratee avalik kasutamise leping.

Kui otsustasime esivanematele kuuluvale endisele talukohale järve ääres anda uue elu (kus kuni nõukogude aja alguseni oli talu, sovhoosi ajal lõhuti ja tassiti hooned laiali, maa-alune kelder on veel praegugi järvel paadiga sõites vee all näha), siis pöördusime vallavolikogu poole tee korrastamiseks.

Aastal 2011 võetigi tee volikogu otsusega kohalike vallateede nimekirja, aastal 2013 oli vastavalt volikogu otsusele plaanis tee remontida (Palu tee oli kuuendal kohal), aga kahjuks remondini ei jõutud.

Tänavu märtsis kinnitas volikogu remonditavate teede nimekirja, kus Palu tee oli kolmandal kohal ja meil oli lootus, et tee korrastatakse ja viiakse vastavusse tänapäevaste nõuetega.

Tänaseks on tee valmis, aga kahjuks ei saa meie neli kinnistuomanikku ikkagi oma eraomandini, sest kolm eespool oleva kinnistu omanikku piiravad tagapool asuvatele neljale kinnistule juurdepääsu.

Maaomanike väide, et nemad eeldasid sinna elama asudes, et on külas viimased ja rohkem enam keegi edasi ei sõida, on kohatu. Ajal, kui sovhoos need kolm elamut ehitas, oli plaanis viis elamut ja pärast Küppari krunti on üks vundament isegi praegu veel alles.

Täpsustaks, et tee kulgeb mööda kinnistute piire, mitte läbi hoovide. Hoovid on piisavalt eemal, et olla turvalised nii lastele kui täiskasvanutele. Samuti on eksitav jutt, et tee viib kuhugi sohu ning selle otstarve on arusaamatu. Palu tee viib kinnistutele, mis asuvad Obinitsa paisjärve läheduses."