Eesti uudised

GALERII | Kõmmutamine Nõmmel osutus sõjaväepolitsei õppuseks (4)

Mattias Tammet, 24. november 2014 19:00
SEIS, VÕI… Kiirest ja suurekaliibrilisest kuulipildujast peaks piisama, et kinni pidada autosid, kes peatumismärguandele ei kuuletu. Tõsi, õppusel teeks valang küll kõva kära, aga “pihta saamise” otsustab paukpadrunite tõttu õppuse kohtunik.Foto: LAURA OKS
Nädala eest Tallinna külje all Männiku polügoonile pöörates sihib ajateenija toimetuse Jaapani autot Saksa kuulipildujaga. Kuulirahet siiski ei järgne. Toimub vahipataljoni lõpuõppus Karujälg. 

Spiraalis okastraat ulatub silmapiirini. Igaks juhuks paigaldavad ajateenijad seda ümbruses veelgi. Pärast isikutunnistuse pikemat piidlemist lastakse teele ette tõmmatud kett siiski alla. "Meil läks õnneks," ütleb ajakirjanikku ja fotograafi kontrollpunktini juhatanud teabeohvitser Eero Salmann. Lisab küll kiiresti, et mitte kuulipilduja pärast. Ajateenijatel olevat nimelt õigus kõiki sisenevaid autosid ja isikuid läbi otsida. 

Sel aastal ühtegi intsidenti ajakirjanike külastuse hetkeks toimunud ei olnud. Seda innukamalt meenutavad kaitseväelased eelmise aasta õppust. "Kaitseväe autodele järgnes autoga mingi seltskond," meenutavad sõdurid. Esialgu arvasid ajateenijad, et lõbus ja lällav seltskond on õppuse osa. Juhti kontrollides sai aga selgeks, et ta on päriselt purjus. Kohale kutsuti tsiviilpolitsei. 

Novembrikülmas duši alla?

"Külm ei ole?" küsin ajateenija Jakob Meierilt. "On ikka. Aga me valvame presidenti ka. Lossi ees on külmem," muigab noormees. Õhtulehe saabumise aegu paigaldas ta metsa alla tualetti ja dušši. Viimane osutub sisuliselt puu külge seotud kilekotiks. Kas vesi on vähemalt soe? Meier naerab. "Vahepeal raputad natuke, et jäässe ei läheks," selgitab ta. See tähendab, et tegelikult ei pruugi õppusel osalevad ajateenijad duši all käiagi. Tõsi, metsa all ollaksegi vaid kolm ööd. Telke köetakse pisikeste elava tulega ahjudega, mille all on süte kogumiseks padrunikast. 

Õppus algas esmaspäeval staabi- ja sidepataljonis kõigi ajateenijate läbiotsimisega. Läbiotsimine oli küll õppuse osa, kuid igati tõeline. Meier mäletab, et ajateenijatelt leitigi kolm keelatud eset: kaks lastud ja üks laskmata paukpadrun. 

Meier on meedik. Sestap sai tema teisipäeva varahommikul kella kuue paiku ühena esimestest kuulda, et Nõmmel Piiri tänava kandis läks patrulli käigus tulistamiseks, ühel ajateenijal on lahtine jalaluumurd. Meier tuiskas kohale, kuid teised patrullijad olid mehele juba esmaabi andnud ja Meieril jäi üle vaid haavatu üle vaadata ja autoga minema saata. 

See kõik juhtus mõistagi "mängult" – keegi staabis otsustas, et patrullivatele meestele "tungitakse kallale." Pihta saamise otsustasid staabi kohtunikud. 

"Mäng" jätkub ka metsas. Selgub, et kontrollpunktis ulatus okastraat silmapiirini seepärast, et silmapiir on lähedal. Tegelikult siiski tervet polügooni ümbritsetud ei ole, kuigi valve all on ka teised sissepääsuteed. Tulijaid sihtiva kuulipilduja salves ootavad paukpadrunid. 

Reedel õppuse lõppedes pakivad ajateenijad asjad mõistagi jälle ise kokku. Mitu päeva läheb paratamatult tehnika hoolduseks. Pärast seda on ajateenijatel koduni veel nädalake. 

 

Mis on sõjaväepolitsei?

Sõjaväepolitsei on kaitseväe üksus, mille ülesanded on sarnased tavapolitseile, kuid on suunatud eelkõige kaitseväelaste ja kaitseliitlaste kontrollimisele. Sõjaväepolitseinikud võivad olla elukutselised või ajateenijad. 

Lisaks kasutatakse sõjaväepolitsei abi autokolonnide liikumisel. Muu hulgas on sõjaväepolitsei mustvalgeid autosid näha ka tänase NATO peasekretäri visiidi ajal. 

Sõjaväepolitsei üksuseid koolitab välja vahipataljon. Vahipataljoni ajateenijad moodustavad ka presidendi lossi auvahtkonna. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee