"Riik peab vastutama selle eest, et muukeelse kooli vilistlased oskaksid eesti keelt kõrgtasemel ja oleksid eestimeelsed. Ei saa enam leppida olukorraga, kui Tallinn ja Narva ajavad seal mingit Putini agendat ning haridusministeerium vaatab seda rahulikult pealt ja vabandab end sellega, et midagi teha ei saa, sest ta ei ole kooli omanik," ütles Eesti Vabaerakonna juhatuse liige Jevgeni Krištafovitš.

Vabaerakond soovib muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseadust selliselt, et muukeelseid koole saaks maksumaksja raha eest pidada ainult riik ning eestikeelne aineõpetus oleks seal kohustuslik igas kooliastmes. Eesmärk on see, et juba põhikooli lõpetaja oskaks riigikeelt kõrgtasemel ja saaks valida endale meelepärase gümnaasiumi sõltumata selle õppekeelest.

"Me peame vähemusrahvuste diskrimineerivaks praegust olukorda, kus riigikeele õppekvaliteet on nii nõrk, et muukeelse põhikooli vilistlane vaevu suudab nõrga kesktaseme ehk B1 keeleeksami ära teha. Sellega jäetakse suur osa meie noortest kaasmaalastest ilma valikuvõimalustest haridus- ja tööturul ning süvendatakse segregatsiooni ja kogukondadevahelisi probleeme. Vähemusrahvustega seotud valdkonnad on riikliku tähtsusega küsimus, ja muukeelsete koolide õpetajaid ja õpilasi ei tohi kasutada pantvangidena munitsipaalvõimude ja keskvalitsuse vastasseisus," lisas Krištafovitš.

Eestis on 77 munitsipaalomandis olevat kooli, sh 2 kutsekooli kus õppetöö käib osaliselt või täielikult vene keeles.