Eesti uudised

Rõivas lubas NATO peasekretärile Eesti tuge raskes ametis (1)

Mattias Tammet, 21. november 2014, 07:00
HÄÄLED SISSE!: NATO peasekretäri auks üles seatud kaks Saksa Eurofighterit küll omal jõul eile ei liikunud, kuid jätsid koos mitmesaja välismaa sõduriga uhke mulje küll. Foto: Stanislav Moškov
On kell 10 hommikul. NATO sõjaväebaasis Ämaris maandub vaid poolteist kuud ametis olnud alliansi peasekretär Jens Stoltenberg. Peaminister Rõivas ­lubab, et Eesti toetab norralast ta raskes ametis.

Pressi hoiatatakse, et kusagil peale pressialade pilti teha ei tohi, muidu tuleb sõjaväepolitsei ja viib meid minema. "See on ­NATO baas," kostab selgitus. Ilma naljata – ringi jalutavad näomaskide ja kuulivestide taha varjunud Eesti sõjaväepolitseinikud.

Samal teemal

Maandumisraja kohalt kriiskavad mööda hävitajad. Kitsastest akendest ei olegi näha, millised need parasjagu on. Alles hiljem, pärast maandumist on F-16tel näha Hollandi õhujõudude eraldusmärk. Hävitajatele näitab ruleerimisrajal teed pisike kvoodiraha eest ostetud Mitsubishi elektriauto, mis pingutab kiirusest ilmselt viimast välja.

Punkt kell 10.31 avanevad angaari pehmed sinised uksekatted. Väljas undab kolm USA ja üks Eesti soomuk. Seisab ka hävitaja, kuid vaikselt. Kaitseväe juhataja Riho Terras ja Ämari püsiklient peaminister Taavi Rõivas tammuvad jalalt jalale – külm on. NATO peasekretäri pole kusagil.

Paariteistkümne minuti pärast jõuab soomukite juurde siiski kolonn Mercedeste, BMWde ja Audidega. Ühest neist väljub norrakas Jens Stoltenberg ja astub koos Rõivasega veidi kohmetult mitmesaja üles rivistatud sõjaväelase ette. Ülikondades NATO ametlikud fotograafid ja videograafid lippavad ringi.

Rõivas räägib, et on tänulik NATO sõduritele nende teenistuse eest ja et NATO on maandumas uues normaalsuses, kus piiririike on tarvis füüsiliste jõududega tugevdada.

Stoltenberg ütleb, et uhke oli NATO sõjalennukite eskordiga Eestisse lennata, kuid et Venemaa on aktiviseerumas ja selle aastanumbri sees on NATO hävitajad käinud püüdmas juba üle 100 piiri rikkunud Vene lennukit.

Järgneb fotosessioon, taustal kolme riigi sõjaväelased, soomukid ja hävitaja. Rõivas ja Stoltenberg ajavad pärast seda mõnikümmend minutit kinniste uste taga juttu.

Ämari peakorterisse kupatatud ajakirjanikud seisavad pressikonverentsi oodates videokaamerate müüri taga. Varsti sisenevat Stoltenbergi ja Rõivast pole peaaegu nähagi. Lisaks NATO enda pressiteenistustele on kohal ka välismeedia.

Peasekretär kiidab Eestit riigieelarvest kahe protsendi kaitsevõimesse investeerimise eest ja nahutab taas Venemaad piiririkkumiste pärast. "Kui juba Eesti saab hakkama, siis peavad ka teised riigid saama," kiidab Stoltenberg Eesti kaitsekulutusi. "Kõik ühe, üks kõigi eest, on NATO põhimõte."

Venemaa provokatsioone mainides läheb ta aina teravamaks. "Asi pole ainult piiririkkumistes vaid ka selles, kuidas nad lendavad. Transpondereid sisse ei lülita ja juhtimiskeskustega ei suhtle. Nad panevad niimoodi tsiviilõhuliikluse ohtu," lausub ta.

Rõivas ütleb, et Stoltenberg on üle võtnud raske ameti. "Eesti on teile selle juures toeks!" lubab ta.

Lahkumismärguandena kärisevad üle taeva jälle hävitajad. Seltskond suundub kohtuma presidendiga, siis välisministriga ja lõpuks küberkaitsekoostöö keskuses kaitseministriga. "NATO ei vasta agressiivsusele agressiivsusega," vastas Stoltenberg ajakirjanike küsimusele, kas küberkaitse alla võiks rünnaku puhul kuuluda ka tavarelvastusega vasturünnak.

"Meie küberkaitse on kaitse."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee