Teleblogi

Arvustus: "Kaardimaja" riskialtid mängijad (4)

Merit Maarits, 20. november 2014 22:40
"Kaardimaja" näitleja Kevin Spacey.Foto: Reuters / Scanpix
Frank Underwoodi sepitsetu ei lähe täiesti probleemivabalt, kui teda üritatakse halba valgusesse tõmmata laest võetud ettekäänetega. Takistustest sõltumata, tõestab Underwood taaskord oma väga head kohanemisvõimet ka pingelistes ja teda mittesoosivates situatsioonides.

Kuigi Underwood on peamiselt nö iseseisev sooloartist, kes tööalaselt teeb kõik oma tähtsamad otsused ise ning ei vaja neist tulenevate mõjude hindamisel väga kellegi kõrvalise ekspertarvamust, on tema kõrval peale abikaasa Claire'i ka teine inimene, kelle seisukohtade ja soovitustega kongresmen julgeb arvestada.

Samal teemal

Selleks inimeseks on tema lojaalne personalijuht Douglas Stamper, kes on tõsimeeli pühendanud end koostööle Frank Underwoodiga, aitamaks tal teha strateegiliselt ainult kõige õigemaid otsuseid. Seejuures pole ta Underwoodi jaoks pelgalt konsultant, vaid teda võib pidada isegi Franki sõbraks, kuid seda lihtsalt väga professionaalses mõttes.

Tegelikult on ka Franki abikaasal Claire'il inimesi, keda justkui sõpradeks pidada, ka ajal pärast seda, kui ta oli just vallandanud pea pooled oma töötajatest ja kaotanud ilmselt ka umbes sama palju sõpru. Kuid nagu Franki, siis ka Claire Underwoodigi puhul pole sõprus asi omaette, vaid tugevalt seotud nende tööalaste eesmärkidega.

Claire ilmutab nimelt küll väga kõhkleva WordWelli aktivisti Gillian Cole'i suhtes üles tundeid, mida võiks pidada üsna ühemõtteliselt sõpruse ilminguteks, kuid seda varjutab ikkagi teadmine, et kõige rohkem hoolib Claire siinkohal ikkagi Gilliani tööalastest oskustest, millega loodab ka oma organisatsiooni asjatundlikkust rahvusvahelisel areenil kindlustada.

Väljaspool tööaega saadavad tegelikult ka Claire'i sarnased kõhklevad tunded. Taolised momendid näivad teda kimbutavat just aegadel, kui ta käib tegemas oma regulaarset jooksuringi, mis näivad omavat peaaegu rituaalset tähendust. Kui kontorilaua taga on Claire'ile väga selge, kuidas on vaja mõelda ja käituda, siis vabal ajal hakkavad seda enesekindlust kõigutama kõiksugused sisemised dilemmad, oletatavasti liiga tugevad empaatiailmingud.

Lisaks Claire'ile on kõikuma pandud ka Zoe Barnesi kiirelt ja kõrgele püsitatud enesekindlus. Barnes on hakanud teda ootamatult tabanud edu ajel oma positsiooni üle hindama ning pälvinud sellega oma ülemuse meelepaha. Seejuures on see ka õigustatud, kuna selle asemel, et lihtsalt sama rida jätkata, on Zoe Barnes teinud oma tööalaste saavutuste asemel iseendast kõneaine.

Muidugi peab mõistma asja ka Barnesi enda vaatenurgast. Alles hiljuti sai rääkida algaja ajakirjanikust, kellele juleti pakkuda ainult väga triviaalseid teemasid, millega neiul oli end keeruline tõestada, olgugi, et tema võimed olid ilmselt suutelised rohkemaks. Nüüd on aga asjalood pöördunud ning tõusikule kohaselt ei kavatse ta siin sugugi tagasihoidlikuks jääda, vaid lasta meedial end segamatult staaristaatusesse tõsta, ülemuse keelust hoolimata.

„Kaardimaja" puhul on seega tegemist väga riskialtide tegelastega, kes julgevad kõrvalolijate vastuseisust hoolimata usaldada oma sisemist vaistu. Ei julge muidugi uskuda, et taoline pidev riskivõtmine kord ühele või teisele saatuslikke tagajärgi kaasa ei too, aga las nad mängivad ja me vaatame, kes esimesena kukub.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee