Maailm

Porošenko: Ukraina on praegu kõige ohtlikum paik maailmas (20)

Aadu Hiietamm, 18. november 2014, 07:00
ERIARVAMUSED PÜSIVAD: Fotomeenutus Saksamaal liidukantsleri Angela Merkeli, Ukraina presidendi Petro Porošenko ja Venemaa presidendi Vladimir Putini põgusast kohtumisest 6. juunil Prantsusmaal. Täna viis ja pool kuud hiljem püsib Ida-Ukrainas äärmiselt plahvatusohtlik olukord ning kardetakse venemeelsete mässuliste uut pealetungi. Foto: Reuters
Ukraina on praegu kõige ohtlikum paik maailmas, ohtlikumgi kui Islamiriigi ähvardused, ja ohtlikum kõigest, mis toimub Lähis-Idas. Ukraina on valmis halvimaks stsenaariumiks, sealhulgas sõjaks Vene vägedega, ütles Ukraina president Petro Porošenko intervjuus, mis avaldati ajalehe Bild eilses numbris.

Petro Porošenko sõnul viibivad praegu Ukrainas tuhanded Vene sõdurid, sajad tankid ja raskesuurtükivägi. Vene sõjavägi on maailmas üks suuremaid ja ohustab nii Ukrainat kui ka kogu Euroopat, lisas Ukraina riigipea.

Kiiev sõda ei karda

"Meie sõda ei soovi, me tahame rahu ja võitleme euroopalike väärtuste eest. Aga Venemaa ei järgi mingeid kokkuleppeid," kuulutas Porošenko.

Samal teemal

Küsimusele, mida Putin tegelikult tahab, vastas Porošenko: "Seda peate Putinilt endalt küsima! Ma võin ainult öelda, et Ukraina on täitnud rahulepingu kõik punktid ja me oleme valmis kompromissideks ning usume, et konfliktil puudub sõjaline lahendus. Venemaa seevastu lubab üht ja teeb järgmisel päeval risti vastupidist."

Kui Venemaa viiks väed välja ja piir peaks, siis laheneks konflikt mõne päevaga, usub Ukraina riigipea.

Porošenko sõnul ei karda ta sõda Vene vägedega. "Me oleme totaalseks sõjaks valmis. Meie armee on märgatavalt paremas olukorras, kui veel viis kuud tagasi ning meid toetatakse kogu maailmast. Meie sõdurid näitavad, et nad suudavad meie riiki kaitsta. Me ei soovi midagi rohkemat kui rahu, aga me peame praegu kahjuks arvestama ka halvimate stsenaariumidega," rääkis Ukraina riigipea.

Küsimusele, kuidas saaks Euroopa Liit aidata, vastas Porošenko: "Meile on täiesti selge, et Euroopa Liit ei hakka sõdureid Ukrainasse saatma. Me vajame tehnilist sõjalist toetust. Meid aitavad praegu mõned riigid ja ma olen kindel, et me saame veel rohkem toetust."

Venemaa president Putin seevastu ei taha kuidagi tunnistada, et ta toetab sõjaliselt Ida-Ukraina mässulisi. Pühapäeva õhtul Saksa telekanalis ARD edastatud intervjuus, mis oli salvestatud 13. novembril Vladivostokis, küsiti Putinilt: "Küsimus, mis täna tekkis, õigemini see oli Kiievi võimude avaldus, et Venemaa toetab separatiste relvastusega ja saadab sinna oma sõjaväelasi."

Ja Putin vastas: "Kus on neil soomustehnika ja suurtükisüsteemid? Inimesed, kes peavad tänapäeva maailmas enda arvates õiglast võitlust, leiavad alati relvastust."

Bild: separatistid valmistuvad rünnakuks

Ajaleht Bild kirjutas eile viitega Brüsselist saadud infole, et lääneriikide valitsused ja sõjalised analüütikud arvestavad Ukraina konflikti dramaatilise laienemisega. Täpsemalt kardetakse venemeelsete separatistide suurpealetungi, mille eesmärk on luua Ida-Ukrainast maismaakoridor Venemaa annekteeritud Krimmi poolsaareni. Niisugune pealetung võib alata kõige lähemal ajal.

Ka Poola välisminister Grzegorz Schetyna arvas eile Brüsselis toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumise eel, et Euroopa Liidul tuleb valmis olla süngeteks stsenaariumideks Ida-Ukrainas.

Ja see ei ole kahjuks veel kõik. Tuleva aasta algul on karta, et Venemaa üritab endaga liita Transnistria, mis lõi end juba 1990. aastal Moldovast lahku. Transnistrias toimus juba 2006. aastal rahvahääletus ja 97,2% valijatest soovis selle tunnustamata vabariigi ühinemist Venemaaga. Vene riigiduuma tunnistas rahvahääletuse küll legitiimseks, kuid ei rutanud Transnistriat Venemaaga liitma, nagu tegi seda vaid kaks päeva pärast referendumit Krimmiga. Nüüd on aga Transnistria juhid valmis korraldama uue rahvahääletuse.

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kellel oli nädalavahetusel Putiniga Austraalias Brisbane’is koguni ligi neli tundi kestnud kohtumine, hoiatas eile Sydneys, et Venemaa peab Ukrainat endiselt oma mõjusfääris olevaks ning keeldub konflikti niisugusest lahendusest, mis arvestaks kõigi poolte visioone ja mille saavutamiseks kasutataks demokraatlikke ja õiguslikke vahendeid.

Merkeli sõnul teeb Putin endiselt panuse jõule ning peale Ukraina ohustab Kremli poliitika praegu eriti ka Moldovat, Gruusiat ning Serbiat ja teisi Balkani riike.

Saksamaa liidukantsler kutsus lääneriike ilmutama Venemaa suhtes ühtsust ning lubas, et Kreml ei saavuta Ukrainas oma eesmärke.

"Me peame seda lahingut pidades varuma vajalikku kannatust. Minu isiklik kogemus Saksa Demokraatliku Vabariigi ajaloost on, et lootust ei tohiks liiga kiiresti kaotada," rõhutas Merkel.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee