Eesti uudised

Kui tahad, et sinu auto terveks jääks, ära Tallinnas Haabersti ringile sõida! (26)

Teet Teder, 15. november 2014, 08:00
Foto: Erki Peetsmann
Kus asuvad Eesti kõige liiklusohtlikumad ristmikud?

"Otsisime uut elupaika ja kõne all oli Kakumäe-Tiskre-Tabasalu piirkond, aga see langes ära Haabersti ristmiku tõttu. See on nii ohtlik, et naine keeldub sealt iga päev sõitmast," räägib Ville, kelle mõte kodust prestiižikas kandis luhtus ühe Tallinna ristmiku pärast. Aga tegu ei ole ka tavalise ristmikuga!

Samal teemal

Eestis on üle 60 000 kilomeetri teid ja tuhandeid ristmikke, aga ainult üks, mis on aastaid hoidnud kõigutamatult esikohta Eesti ohtlikumate seas. See on ristmik, kus eelmisel aastal tekitati õnnetustega kokku kahju 232 700 eurot ja selle aasta esimese üheksa kuuga 146 163 eurot. Rocca al Mare ringristmikul ehk Haabersti ristil on tänavu üheksa kuuga olnud õnnetusi sama palju kui Hiiumaal kahe aasta peale kokku.

Eesti Liikluskindlustuse Fond ja Eesti Kindlustusseltside Liit teeb igal aastal sagedasemate liiklusõnnetuste asukohtade pingerida. Tõenäoliselt on sellise kokkuvõtte tegemine üks lihtsamaid, sest vähemalt 2009. aastast alates ei ole esikümnes suuri muutusi olnud. Haabersti ristmik hoiab alati mäekõrguselt ebapopulaarset liidrikohta. Teised vahetavad kohti, aga läbi jooksevad ühed ja samad kohad ehk teisisõnu ehitatakse ja muudetakse, joonitakse vanu märgistusi tugevamateks või lausa ümber, aga ohtlikena püsivad samad Tallinna ristmikud aastaid. Teised Eesti linnad ei jõua ligilähedalegi.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel toimub neljas suuremas Eesti linnas kokku 75% kõigist liiklusõnnetustest (Tallinnas 58%, Tartus 9,6%, Pärnus 3,8%, Narvas 2,8%). Tallinnas liiklusõnnetuste risk ühe tänavakilomeetri kohta on üle kahe korra suurem kui Tartus ja üle 12 korra suurem kui kõikides ülejäänud omavalitsustes.

Paha ristmik, mitu viga

"Põhjusi on palju," ütleb autokooli teooria- ja sõiduõpetaja Marek Aasamäe, miks on Tallinna ristmikud, eriti Haabersti oma, nii ohtlikud.

"Õpilane õpib seal, kuidas õigesti teha ja siis ta peab õppima arvestama sellega, mida teised kõik valesti võivad teha," räägib Aasamäe nii teooriast kui ka praktikast Rocca al Mare ringil, mis on tema sõnul üks Tallinna kiirema liiklusega ja kõige koormatum ring.

"Esimene probleem on meeletu kiirusega ringile lähenemine, ja siis saadakse aru, et ei saa ringile minna. See põhjustab tagant otsasõitu," räägib Aasamäe: "Ja ringi peal liikujad on ka väga erineva kiirusega: mõni sõidab 20ga, mõni 50–60ga. Lähenejal on peaaegu võimatu aru saada, kas ta nüüd saab ringile või ei saa, ja jälle on oht, et sõidetakse ringile minejale tagant otsa," seletab Aasamäe ja pakub lahenduseks 30 (kiiruspiirangu) märki.

Tallinna liikluse eest vastutav transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa on sõiduõpetaja Aasamäega sama meelt, et Haabersti ring on üks koormatumaid. Vahe on aga selles, et Rüütelmaa sõnul see hoopis rahustab liiklust, sest võtab võimaluse ületada lubatud sõidukiirust. Kui õnnetused juhtuvadki, siis on need väiksemad plekimõlkimised.

Märgid halva koha peal

Kui Rüütelmaa ütleb: juhtide tähelepanematus – siis sõiduõpetaja: valesti paigaldatud liiklusmärgid.

Märkide asukoha all peab Aasamäe silmas, et ringteedel on kõikide väljasõitude märgid toodud liiga varaseks ja inimesed mõistavad neid valesti. Ehk sõiduõpetajate keeles on kohustuslikku sõidusuunda igalt rajalt näitavad märgid paigutatud kohe väljasõidu juurde ja inimesed käituvad väljasõitu tehes järgmise väljasõidu märgi järgi, sest see on silma all. Ei mõelda sellele, et tegelikult tuleb käituda märgi järgi, mis on juba seljataga. "Sealt tekib valesti mõistmise koht ja mahapööretega külgepidi kokku sõitmised."

Aasta tagasi muudeti Haabersti ringi liikluskorraldust. Sõiduõpetaja sõnul läks paremaks, aga mitte piisavalt. "Olen näinud mitmetasandilisi projekte, mida sinna plaanitakse ja ma usun, et see on lahendus," ütleb Aasamäe.

Rüütelmaa sõnul on ristmik juba praegu hea. "LKF uuringu andmetel vähenes seal liiklusõnnetuste arv olenevalt perioodist 26% kuni 68%. Tõsi, pisut vähenes liikluse läbilaskvus, kuid ohutus kaalus selle kindlasti üles. Rocca all Mare ringristmik saab kindlasti ohutumaks, kui valmivad selle ringi II ja III etapp," lubab Rüütelmaa.

Samas on ka selle aastaga, kui ristmikku uuendati, seal ikka plekimõlkimiste paradiis.

Aasamäe on 14 aastat sõiduõpetaja olnud ja kuu aja eest juhtus tal õpilasega ristmikul esimese avarii – Akadeemia tee ringteel, mis on samuti Eesti üks ohtlikemaid. Tänavu 9 kuuga on seal juhtunud 58 õnnetust kogukahjuga 88 604 euro eest, sellega ollakse neljandal kohal. "Just vale reastumise pärast. Kesklinna poolt tulime ja sõitsime sõiduõpetajate keeles kolmandast väljasõidust välja.

Kas õnnetusterohkete ristmike puhul on tegu ebaloogiliste kohtadega, kuhu avariid on sisse kirjutatud või on probleem ikka istme ja rooli vahelise tihendiga?

"Kaasliiklejatega arvestamine on sügav probleem, aga ma olen tähele pannud, et viimase kümne aastaga on liiklusviisakus tunduvalt paremaks läinud," märgib Aasamäe.

"Samas, kui on kiire ja närvilisem õhkkond, siis ikka kiputakse siblima ja märkide eiramine on ringteel suhteliselt tavaline."

Politsei: Tallinnas on raske liiklust muuta

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse juht Elari Kasemets ütleb, et liiklust saab ohutumaks muuta järelevalve, esmaste juhtide koolituse ja koduse kasvatuse (lapsed näevad, kuidas sõidavad nende vanemad) kaudu, aga liikluskoormusele jalgu jäänud ristmikke ja tänavaid laiendama varsti enam lihtsalt ei mahu.

Kas ohtlikud ristmikud on valesti ehitatud?

"Ei saa väita, et neisse ristmikesse on õnnetused sisse kirjutatud. Need ristmikud eristuvad selle poolest, et liikluskoormus ja intensiivsus on tunduvalt suurem kui teistel ristmikel. Seepärast peab seal autojuht kauem ootama, tema närvilisus kasvab. Eelkõige põhjustab liiklusõnnetusi autojuht, kaudselt võib kaasa aidata ebaselge või ebaloogiline liikluskorraldus."

Liikluskoormus küll, aga foor põleb sama kaua, kui selle taga ootab kaks või 32 autot. Ka liikluskoormus ei tohiks ristmikku ohtlikuks muuta.

"Ummikud tekivad sõidukijuhtide hooletu käitumise tõttu. Sõidetakse ristmikud kinni, siis on ka muu liiklus raskendatud ja see olukord kandub edasi, kuni kõik seisavad. Kindlasti kasvab ka närvilisus ja üritatakse kõikvõimalike lahendustega ikkagi liikuma saada ja siis need kokkupõrked ka tulevad. Kui keegi ei sõidaks ristmikule punase tulega, kui keegi ei sõidaks ristmikule nähes, et liiklus seisab, siis kindlasti kukuks õnnetuste arv."

Mida teha, et ohtlikud ristmikud ei oleks nii ohtlikud?

"Utoopiline soov on, et kui kõik sõidaksid eeskirja järgi, siis ei oleks meil ummikuid ega õnnetusi. Aga liikluskeskkonna mõistes on Tallinnas väga raske midagi teha. Proovitakse ja mõeldakse, aga linn on vana ja seda ei ole kunagi ehitatud, arvestades sellist autode hulka, nagu praegu on. Kesklinnas ei ole füüsiliselt võimalik liikluskeskkonda muuta, tänavaid laiemaks tegema ei mahu."

Tallinn: siinsed liiklejad ei ole viisakad

Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa: "Liikluse üks osa on liikluskorraldus, kuid väga suur osa on ka liiklejatel endil. Kui vaatame Tallinna liikluses foorituledest kinnipidamist, teeandmise kohustuse täitmist, ristmike kinnisõitmist ja üldist viisakust, siis tuleb tõdeda, et Põhjamaade liikluskultuurini on arenguruumi. Üks pikaaegne rahvusvahelise kogemusega raskeveokijuht ütles väga tabavalt, et sõites maha laevalt Stockholmi linnaliiklusesse tekib selline turvatunne, nagu sõidaks ema sülle. Ja selle tunde tekitavad just teised liiklejad oma liiklemisega."

Taksopargi ristmik on ohtlikkuselt kolmas, kus tänavu üheksa kuuga juhtunud 65 avariid kogukahjuga 73 300 eurot. Rüütelmaa kiidab, et sinna pani linn kaks ja pool aastat tagasi liikluskaamerad, mis kiiruseületajaid, fooride eirajaid ja bussirajal sõitjaid karistada võimaldaks. Aga häda on selles, et nende kasutamiseks pole seaduslikku alust. 300 000 eurot maksnud kaamerad seisavad tühja.

"Teiste nimekirjas olevate ristmike puhul on tehtud ohutuse analüüs ja leitud, et kui juhid täidavad keskmise hoolsusega liiklusseaduse nõudeid, siis liiklusõnnetusi ei peaks juhtuma."

Rüütelmaa ütleb, et viga pole ristmikes, vaid ikka juhtides.

Tartu: meil on avariisid vähem kui Tallinnas

Kuigi kõkse on vähem kui pealinnas, ütleb ka Tartu linnavalitsuse liikluskorraldusteenistuse juhataja Martin Nelis, et liiklusõnnetuste peapõhjus ei ole niivõrd tehnoriketes ega kehvas liikluskorralduses, kui liiklejate ekslikes toimingutes. "Sageli ei ole tegu konkreetse eksimusega, vaid kokkusattumusega."

Nelise sõnul on Tartus kaks murekohta: Riia–Turu ristmik ja Kalda tee–Sõpruse pst ringristmik. "Kuna ristmike liikluskoormus on suur, juhtub nendel ka kõige rohkem liiklusõnnetusi," põhjendab Nelis.

"Riia–Turu ristmikul on markeeritud pöörderajad, otserajad, teeande kohad, sõidusuunad, ülekäigurajad. Olemas on vajalikud liiklusmärgid ja foorid, aga sellest hoolimata juhtub sellel ristmikul palju liiklusõnnetusi. Samuti on vajalik markeering ja liikluskorraldusvahendid Kalda tee–Sõpruse pst ringristmikul, kuid ka seal juhtub palju liiklusõnnetusi," on Nelis peaaegu lootusetu.

Tartus oli mureks ka Veski–Näituse ristmik, aga pärast 2012. aastal tehtud muudatust läks seal asi paremaks. "Sisuline muudatus seisnes selles, et ristmiku kõigi harude ette paigaldati märk "Peatu ja anna teed". Tegu on küll samaliigiliste teede ristmikuga, kus paremalt lähenevale või paremal asuvale juhile tuleb teed anda, kuid nüüd tuleb igal juhul sõiduk enne ristmikku peatada. LKF andmetel toimus nimetatud ristmikul 2011. aastal 24 liiklusõnnetust, 2013. aastal oli sama näitaja 6," kiidab Nelis tehtud tööd.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee