Oleks loomulik, et pärast pingutust, mis higi lahti võtab, käiakse pärast duši alt läbi. Kuidas see harjumus kooli kehalise tundi sulatada? (Kirsti Jahilo)

Üks mõnusamaid tundeid on see, kui astud pärast väsitavat treeningut sooja duši alla. Lased veel voolata ning koged seda rammestavat tunnet, kuidas keha mõnusalt surisema hakkab. Nagu tõeline preemia pärast pingutust!

Vabandan, kui jääb mulje, nagu sooviksin kõiki ühe mütsi alla mahutada, aga kuidas on lood sportimisjärgse hügieeniga laiemalt? Ja siin ei pea ma mitte silmas spordiklubisid, vaid pigem õppeasutusi, kus pärast kehalise kasvatuse tundi peaks justkui noored enne riide panemist ja klassitundi siirdumist end korraks üle loputama. Milline on seis ja kas seda tehakse või pigem mitte?

Võib arvata, et nooremates klassides ei ole ka seesugust õppekava, mis lapsed väga higiseks võiks ajada. Mida suuremaks muutub klassinumber, seda enam lisanduvad aga alad ning nende sooritamise intensiivsus. Kui saalis toimuval võimlemisveerandil ehk väga higi lahti ei tulegi, siis mõne pallimängu järgselt leiab leemendavaid nägusid kindlasti.

Ammusel kooliajal olid riietusruumid meil koolis üsna spartalikud. Neljast dušist töötas vist kaks ning laia veevihu asemel tilkus torust enamasti vaid jahedat (või parematel päevadel leiget) vett. Ometigi said kõik end selle all enam-vähem üle loputada. Seisti järjekorras ja oodati oma korda. Sageli järgmisesse tundi hilinemise hirmuga, kuid siiski.

Loodetavasti on tänapäeva koolides teinud kunagised duši- ja riietusruumid läbi positiivse taassünni ning nad pole enam nii trööstitud kui aastakümnete eest. Kas lapsed pesevad end siis seal?

Nagu olen kuulnud oma poja suhtlusringist, siis mitte väga. Üldiselt pigem ei pesta. Vahel harva ehk. Esiteks ei võta kehaline alati seesugust higi lahti, mida peaks maha loputama ning teiseks kui ka ollakse higised, pole selleks enamjaolt ka väga aega.

Üks võrdlus. Juba algklassidest saati korrutatakse koolis, et söögivahetunnil enne lauda istumist peavad kõik käed puhtaks pesema. Õpetaja kontrollib seda. Väga tore. Ja pärast kunstiõpetuse tundi, kui ollakse näiteks savi või plastiliiniga midagi mökerdatud. Aga pärast kehalist...

"Millal kehalise õpetaja teile viimati ütles või seda kontrollis, et te pärast tundi end ka puhtaks pesete?" pärisin.
- "Ei mäleta," sain pojalt vastuseks. "Vist ei olegi seda öelnud."

Eks see pesemise harjumus saadakse suures osas kodunt kaasa. Kuid võiks leida tuge või edasiarendamist ka koolis. Tundub kuidagi vastik mõelda, et laps terve ülejäänud päeva pingis pesemata istub. Vähemalt kaenlaaluste ja näo ületõmbamiseks veega peaks ikka mahti ja harjumust olema.

Usun, et koolis pesemise nõue tugevneb koos noorte vanematesse klassidesse liikumisega. Et seda ikka tuletatakse meelde. Soovitatakse pärast intensiivse tunni lõppu. Võib-olla käiakse korra ka riietusruumist läbi, et olukorrale pilk peale visata.

Tean koole, kus pesemist käivad mõned kehalise õpetajad ise üle kontrollimas ja eraldi nõudmas. Kuid tean selliseid, kus sellest pole peaaegu juttugi tehtud. Et suured lapsed – küll ise teavad ja otsustavad. Mõni ehk otsustabki. Aga kui pole kaaslaste seas nakkavat eeskuju, kiputakse teinekord sellest viilima – ah, saab ilma ka, kiiremalt!

Üksikud (peamiselt vanemast generatsioonist) pärit õpetajad on seesugused leemendavate nägudega klassiruumi astunud poisid ka WC-sse end üle loputama saatnud. Mõistmaks, et hügieen võiks olla elu normiks ja harjumuspäraseks osaks. Et see saaks teadvustatud ja jõuaks kohale.

Ma ei oska välja pakkuda head retsepti, kuidas pesemisprobleemi lahendada võiks. Kindlasti ei puuduta see kõiki koole ega ka kõiki klasse. Tean kooli, kus ühe klassi poisid end pea alati pärast kehalist pesemas käivad, kuid nende paralleel pea mitte kunagi. Kehalise õpetaja on neil sama. Riietusruum on sama. Kust tekib vahe? Ei tea. Või mida teie arvate?

Jaga artiklit

5 kommentaari

S
Spordiklubi  /   08:40, 25. nov 2014
Tihti on märgata ka naiste poolel, et peale trenni hopsti riided selga ja minekut. Samas ka neid treeningutes, milles peaks vägagi higiseks saama. kas siis ei tehta piisavalt kaasa ja koormus jääb saamata või pesemine ei meeldi :S
C
cc  /   19:33, 15. nov 2014
Meie ülikoolis käime küll pärast aeroobikat pesemas kõik,olgugi et kõik oleme erinevalt kursuselt ja ei tunne. Aga gümnas oli nii jube duširuum, et sinna ei tõstnud keegi jalga. Ja ega väga higiseks seal tunnis ei saanud ka,seega polnud vajadust. Teised tüdrukud ütlesid et läheks küll, kui oleks duširuum vähe etem. Samas, eks mõni klass on häbelikum ka ja ei võta sporti nii nagu sportlased, kes sellest väga luu peavad ja pesemine on nende jaoks loomulik pärast igasugust higistamist.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis