Eesti uudised

Rahu(steid), ainult rahu(steid)! (33)

Katrin Lust, 14. november 2014 07:00
KÄES: Kahe kuu jagu Xanaxi tablette õnnestus juhuslikult perearstilt üsna kerge vaevaga välja rääkida.Foto: Mari Luud
Soomlane Sami Lotila viis läbi eksperimendi, milles ta kirjeldas, kuidas ta Soome kodanikuna sai Eesti arstidelt poolteise tunniga 300 psühhotroopsele tabletile retseptid. Selgub, et eestlasel on rahusteid hankida veidi keerulisem, kuid see on vaid ettevõtmise asi. 

Kohtun Sami Lotilaga Tallinnas. Ta räägib, et retseptirahustid ja -uinutid: Xanax, Imovane ja Diazepam on välismaalasele Eestis hõlpsalt kättesaadavad ja siiani eksisteerib nähtus soomlaste tabletiturism.

Lotila helistas haigekassa nimekirja alusel läbi umbes 15 arsti, kellest kolm kirjutasid talle telefonitsi välja digiretsepti ja viis kutsusid vastuvõtule, mis maksis soomlase jaoks naeruväärse üheksa või kümme eurot ning lõppes samuti retsepti väljakirjutamisega. 

Samal teemal

Kui kättesaadavad on need ravimid aga eestlasele? 

Avame Lotilaga haigekassa kodulehe ja hakkame perearstidele helistama. "Parem on, kui sa helistad Vene nimega arstidele. Nad vist ei tea seadusi nii täpselt, aga annavad retsepti kiiremini välja," õpetab ta.

Selgub, et eestlasel on siiski raskem, sest arstid küsivad isikukoodi ja suunavad perearsti juurde. Viimaks näkkab Kadriorus oleva vene nimega tohtriga. "Mis probleemiks?" küsib ta. "Ma olen 10 aastat Eestist eemal elanud. Mul pole perearsti, aga vajaksin väga rahusteid, sest närvid on läbi," teatan. Arst küsib isikukoodi. Siis ütleb: "Olgu, ma kirjutan teile digiretseptiga karbi Imovanet, aga rohkem ei saa. Peate vastuvõtule tulema." Imovane on kange unerohi.

Viis päeva hiljem lähen sama tohtri vastuvõtule. See kestab kõige rohkem viis minutit. Räägin taas, et olen üle töötanud ja vajan päevasel ajal rahusteid ja öösel unerohtu. Arst pakub, et kirjutab mulle 0,25 mg Xanaxit. Palun midagi kangemat. Ta ei vaidle vastu ja kirjutab kahe kuu jagu kõige kangemaid tablette, üks mg Xanaxit ning Imovanet veel juurde. Kokku 150 tabletti.

Kui eestlase ja digiretsepti puhul on arstil võimalik patsiendile kirjutatud ravimikoguseid siiski jälgida, siis välismaalase paberretsepti ei kontrolli keegi. Lotilale ühe arsti kirjutatud kahes retseptis on kirjas kaks erinevat isikukoodi, kuid apteekris ei tekitanud see küsimusi. Kui küsin, miks nad vale isikukoodiga retsepti alusel ravimi siiski välja andsid, saan vastuse: "Kui tegu on välismaalasega, siis ei ole isikukood apteekrile oluline. Me ei pea seda vaatama, sest see pole meie andmebaasis."

Ka ravimiamet ei kogu retseptide põhist statistikat. "Me teame küll üldnumbrina, kui paljude teistest ELi riikidest pärit retseptide alusel on Eesti apteekidest väljastatud ravimeid, aga millised need olid, selle kohta meil ülevaade puudub, samuti Eesti arstide välisriikide kodanikele kirjutatud retseptide üle," ütleb ameti pressiesindaja Ott Laius.

Psühhiaater: ravimisõltlaste probleem on olemas

Psühhiaatrite seltsi president Andres Lehtmets tunnistab, et Soome ajakirjaniku eksperiment näitab selgelt, et meile on jõudnud ka piiritaguste ravimisõltlaste probleem.

Ajalehe tarvis tehtud eksperimendi käigus sain ka eestlasena võrdlemisi kergesti kätte paarsada unerohu- ja antidepressanditabletti. Kas perearstid kirjutavad neid liiga kerekäeliselt välja?

"Enne iga retseptiravimi väljakirjutamist tuleks patsient põhjalikult läbi vaadata ja probleemi olemusse süveneda. Arst ja patsient peavad otsuse tegemiseks näost näkku kohtuma, mitte ainult telefoni teel suhtlema."

Sain karbi Imovanet telefoni teel ja ülejäänud rohud vastuvõtul…

"Ma ei saa öelda, et meie riigis rahustite ja uinutitega probleeme poleks, kuigi asja tuleks näha laiemalt. Meil puudub tervishoius, sealhulgas psühhiaatrias, piisav ressurss, et kõiki probleemidega inimesi aidata. Üks põhjus rahustisõltuvuse tekkimiseks on ärevus- või meeleoluhäire vale ravi, näiteks rahustite pikaaegne kasutamine. Ärevushäirete puhul tuleks uinuteid ja rahusteid määrata suure ettevaatusega, eelistatud on teised farmakoteraapia võimalused ja kindlasti ka psühholoogilised sekkumised. Oluline on, et arst suudaks patsiendiga järjepidevalt tegelda. Kui on tegemist sõltuvuspatsiendiga, peaks üks kindel kokkulepe olema selline, et ravimeid kirjutab välja ainult üks arst."

Kas selle kogusega, mis mulle välja kirjutati, võiks saada sõltlaseks?

"See on väga individuaalne. Iga inimene reageerib ravimitele erinevalt. Risk ravimisõltuvuse tekkeks on igal juhul olemas."

Väidetavalt on psühhiaatriahaiglad ravimisõltlastest pungil?

"Jah, psühhotroopsete ravimite tarbimine on suurenenud nii meil kui ka mujal. Võrreldes Soomega, oleme aga palju vähem probleemne riik. Statsionaarne ravimisõltuvuse ravi psühhiaatriahaiglas ei ole alati vajalik, enamik sõltlasi saab abi ambulatoorselt. Kindlasti on statsionaarne ravi vajalik raskematel juhtudel ja madala motivatsiooniga patsientide puhul. Tõsi on, et rahustite tarbimine on Eestis suurenev probleem."

Sõltlane otsib põhjust, miks tableti järele haarata

Anonüümsust palunud rahustisõltlane ütleb, et temal tekkis näiteks Xanaxist kiiresti sõltuvus.

Mees tunnistab, et joob end uinuti puudumisel õhtuti lihtsalt pildituks, et magama jääda. Psühhotroopsete ravimite kättesaadavus pole aga tema kui sõltlase sõnul eestlasele sugugi lihtne, sest andmebaasis on isikukoodi põhjal näha, kui palju talle tablette on välja kirjutatud. "Seda, et üks perearst sulle neid lõputult välja kirjutama jääb, ei tasu loota. Siis tuleb kasutada teisi meetodeid."

Millised need on?

"Lased mõnel sõbral perearsti juurde minna, kes teeb nägu, et tal oleks neid vaja. Sõber teeb kümneka eest selle ära. Ise maksad vastuvõtuaja ja ravimid muidugi kinni. Tallinnas mustal turul liigub ka Xanaxit umbes 30–50 eurot pakk," räägib ta. Apteegis maksab pakk umbes kaheksa eurot.

Anonüümsust palunud psühhiaater tunnistab, et perearstid kirjutavad neid kohe alguses patsiendile liiga kergekäeliselt välja, samas on ühel erialaarstil teist väga raske süüdistada. Ammugi ei tee ta seda avalikult. "Tihti tulevad patsiendid haiglasse mõne süvenenud haigusega ja hiljem selgub, et nad on ka rahustisõltlased. Psühhiaatriahaiglad on praegu Eestis selliseid inimesi täis," muretseb psühhiaater.

Samal teemal

20.01.2015
Ettevaatust diklofenakiga! Levinud valuvaigisti suurendab arutul tarbimisel mitmete tõsiste haiguste riski
19.12.2014
Ärevusega silmitsi - kuidas oma hirm alistada?
20.11.2014
Toiduained, millest stressis olles hoia näpud heaga eemale