Kultuurikatla aed.Foto: Arno Saar
Andres Tohver 12. november 2014 20:20
Teisipäeva õhtupoolikul peeti Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise detailplaneeringu avalik arutelu Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse saalis.

Kahe ja poole tunnise koosoleku peamiseks tüliõunaks oli detailplaneeringu muutus, millega Kultuurikatla aiast (5950 ruutmeetrit) suurem osa muutub ärimaaks. Krunt ise poolitatakse, ärimaaks muudetav osa läheb müüki.

Telliskivi Seltsi juhatuse liige Toomas Paaver tõi esile, et varem kavandati Kultuurikatla aeda 8500 ruutmeetrit brutopinda, nüüd 13 300. "Miks, põhjendust kuskil ei ole."

Tallinna linnaarhitekt Endrik Mänd väitis vastu, et ehitusalune pind on jäänud samaks (3000 ruutmeetrit), ainult et esialgse kolme korruse asemel on lubatud ehitada viis korrust.

"Linna tahab oma kinnisvarale anda suuremat paindlikkust. Piirkonnale on iseloomulikud suured hoonemahud," selgitas Mänd. Seda, et muudatus tooks Kultuurikatla aeda kaubanduskeskuse, Mänd eitas.

Detailplaneeringu muutuse suurim kaotaja on Eesti Kaasaegse Kunsti Muusem, millele jääks nüüd vaid muuseumi peahoone ning neli meetrit maad peahoone merepoolsest ja Katla aia poolsest küljest. Ärimaaks muudetakse nimelt ala, mis enne detailplaneeringu muutust oli ette nähtud muuseumi arenduseks.

Muuseumi juhataja Anders Härm süüdistas, et linn tahab krundi müügist rahastada Kultuurikatla ehitust. Teatavasti peaks Kultuurikatel Tallinna vana soojuselektrijaama hoones juba valmis olema, aga ehitustööd on veninud.

Miks ikkagi oli Tallinna linn suurema osa Kultuurikatla aiast ärimaaks muutnud? "Rahaline taust määrab ära. Kui palju on linn võimeline sinna arengusse panustama raha," ütles Mänd lõpuks.

Detailplaneeringu peab üle vaatama Harju maavanem. Kui sealt antakse heakskiit, on linnavalitsusel roheline tee planeeringu kehtestamiseks.