16
fotot

Läbi aastasadade on koopad olnud eestimaalastele pelgupaigaks. Omal ajal võõrvallutajate eest, kes iga natukese aja järel kippusid kohalike varanatukese kallale. Tänapäeval pakuvad koopad varju aga taevast sadava märja olluse eest.

Üks tuntuim Edela-Eesti koobastest on Tori põrgu. Omal ajal oli see suur ja uhke, mitmest koopast koosnev kompleks. Praegu aga pigem paar väiksemat õnarust jõekaldas, mis uhket nimetust kannavad.

Nagu paljud teised piirkonna koopad, on ka Tori põrgu nimi kohalikest legendidest tuletatud. Küll elavat seal Vanapagan oma kaaskonnaga, küll avanevat otsetee põrgusse. Mõni viljakam legend räägib, et Tori põrgust viinud suisa maaalune käik Viljandisse.

Olgu nende legendidega nagu on - päevane Tori põrgu väga aukartust ei ärata. Ööpimeduses seal uidates hakkavad kõrvad igasugu hääli kuulma ning silmad pettekujutlusi looma.  

Allikukivi koopad avastati 1960. aastatel puhtjuhuslikult, kui maaparandustöid teinud ekskavaator mäenõlval järsku maa alla vajus. Hiljem kaeti tekkinud auk betoonkatusega ning rajati mugavam sissepääs koopahuvilistele.

Läbi Allikukivi koopa voolab allikas, mille vesi uusaastaööl viinaks muutuvat. Seda seetõttu, et legendi järgi vajunud samas terve pulmaseltskond läbi maa, kuna väsinud teelisele ei vaevutud pruukosti jagama. Pulmadest järele jäänud viin aga imbuvat aastavahetustel taas maapinnale.

Edasi ida poole liikudes tõmbavad koobaste mõõtmed mõneks ajaks koomale.

Hendrikhansu põrgu on taaskord vooluvee poolt liivakivipaljandi sisse uuristatud tühimik, mille peamiseks võluks on samas paljandisse kraabitud sajakonna aasta vanused külastajate nimed koos daatumitega.

Mitte kaugel Hendrikhansu põrgust asub Vaida ehk Anniennu koobas, mis legendide järgi pakkunud varju nii Vanapaganale kui kohalikele elanikele. Seda mitte küll korraga. Huvitav on see, et lisaks vaenlase eest pakkupugenutele olevat Vaida koopas varju otsinud ka üks võõrvallutajatest - Rootsi kuningas Karl XII.

Vana-Kariste tehiskoobas on hoopistükkis inimkäte poolt loodud. Samas lähedal Koodiorus leidus mitu looduslikku päritolu koobast, ent Vana-Kariste mõisa kunagise õlleköögi juures asuv koobas leidis pigem kasutamist keldrina. Mõõdud on võrreldes tavakeldritega sel tehiskoopal muljetavaldavad.

Lopa põrgu läheb arvesse Eesti ühe pikema looduslikult tekkinud koopana. Kokku ca 37 meetri pikkune koobas asub Pöögle ehk Lopa oja paremal kaldal. Mitmeosalise koopa põhjas voolab taaskord allikas, mis oma väiksusest hoolimata on suutnud aastatuhandete jooksul aukartustäratava koopa uuristada. Siiski tuleb arvestada, et kohati võib koopas liikudes riided või jalanõud ära määrida - õues valitsevaid ilmasid arvestades on need tõenäoliselt juba enne koopasse sisenemist poriseks saanud.

August Kitzbergi "Kauka jumala" raamatus on Lopa põrgu järjekordne Vanapagana elupaik.

Karksi linnusevaremete lähistel asus kuulus Karksi põrguhaud, mis kahjuks varises juba sadakond aastat tagasi kokku. Tänapäeval leidub seal lähistel väiksem ja raskemini ligipääsetav koopake, millest allikas välja vuliseb.

Kuulsad on Helme koopad ordulinnuse taga mäenõlvas. Tänapäeval pääseb seal kahte suurde koopasaali, mille lõpust veel väiksemad käigud edasi suunduvad.

Mööda käikusid saab veidi maad kummargil-neljakäpukil liikuda, misjärel edasipääsu sulgeb sissevarisenud käigulagi.

Vanematel kaartidel näeb Helme koopaid täies hiilguses, mil seal oli sadu meetreid looduslikult tekkinud kui ka inimkäte poolt laiendatud käikusid koos arvukate suuremate koopasaalidega.

Ühte neist praeguseks ligipääsmatutest saalidest kutsuti Moosese kirikuks ning seal pidanud ordulinnuses teenivad mungad jutlusi.

Tõenäoliselt on nii käigud kui koopad praegugi maapõues alles, sisse on varisenud vaid ligipääsud neile.

Koorküla tondikoopad on samuti inimkäte poolt laiendatud ning nendeski on tõenäoliselt pelgupaik asunud.

Mitte väga vanad legendid räägivad talvisel ajal koobastes öömaja otsinud ja kohalikke elanikke hirmutanud karvasest elukast. On siis tegu tänapäevase Vanapagana või mõne suurema metsloomaga, sellele täpne vastus puudub.

Paistu ehk Loodi põrgus peituvat tänapäevani varandusekirst hulgaliste kuldehetega. Seda on paljud aardekütid otsimas käinud, mistõttu koobas kaevamistööde tulemusena mitmest kohast varisenud ja väiksemaks muutunud.

August Kitzberg on kuulsaks kirjutanud teisegi Edela-Eesti koopa. Raamatus "Maimu" peitus peategelane ristirüütlite eest ürgoru nõlval asuvasse sügavasse koopasse, mida nii Maimu kui Mäkiste koopaks kutsutakse. Lisaks elanud seal vaesed ja põrguvägede poolt eemaletõrjutud vanapaganad.  

Matu koobas Tarvastu lähedal kuulub samuti pikemate looduslike koobaste hulka Eestis. Maapõue sukelduv käik viivat otse põrgusse. Tänapäeval on koopa pikkuseks mõõdetud ca 29 meetrit, tõenäoliselt nii lähedal maapinnale põrgu siiski ei paikne.

Kullamäe koopad Mustla lähistel pakkuvat varju krattidele, kes sealt algavaid käike mööda kiriku alla krabistama lähevad. Lisaks viinud käigud kõrtsi juurde, mistõttu öösel kõrtsist koju taaruvad külamehed kõik kummalised juhtumised Kullamäe krattide kraesse kirjutavad.

Suislepa mõisa maadel asub pretensioonika nimega Kaljukoobas, mis tegelikkuses väikese künka nõlva sisse uuristatud. Tegu on inimkäte poolt rajatuga, väidetavalt tasusid talupojad selle kaevamisega oma võla mõisnikule näljahäda ajal saadud vilja eest.

Väiksemaid koopaid ja uurdeid jääb Edela-Eestisse veel mitmeid, millest enamik küll sissepääsemiseks liiga madalad või kitsad. Ning küllap on mitmed suured koopad veel avastamatagi jäänud.

Asukohad:

Tori põrgu: 58.483695,24.815812

Allikukivi koopad: 58.151144,25.010129

Hendrikhansu koobas: 58.157508,25.259502

Vaida koobas: 58.125522,25.253321

Vana-Kariste tehiskoobas: 58.146606,25.353511

Lopa põrgu: 58.115774,25.457275

Karksi koopajäänused: 58.100464,25.565495

Helme koopad: 58.017988,25.879784

Koorküla: 57.933507,25.867159

Maimu koobas: 58.135726,25.479536

Loodi põrgu: 58.267866,25.598769

Matu koobas: 58.200653,25.854148

Kullamäe koopad: 58.218219,25.875057

Suislepa koobas: 58.148279,25.981371

Rohkem ideid, pilte ja kirjeldusi kodumaiste reisisihtide kohta leiab Facebookist www.facebook.com/avastaeesti Avasta Eesti lehelt kodulehelt. 

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis