Kõigepealt tuleb öelda, et on olemas põhimõtteline konsensus tööjõumaksude ja madalapalgaliste maksukoormuse vähendamiseks. Tööjõu maksukoormuse viimine mujale on sisse kirjutatud ka järgmise aasta eelarvekavasse. Aga olen nõus, et samas suunas tuleb maksude struktuuri muutmisel jätkata. Tööjõu maksukoormuse langetamise ja maksuvaba miinimumi tõstmisega tuleb edasi minna.
On kindlasti tervitatav, kui ühiskonnas on arutelud maksuteemadel, ise sooviksin näha muidugi rohkem sisulisi arutelusid. On õige, et kõigepealt tuleb määratleda põhimõtted ja väärtused, aga me ei saa jätta arvestamata tasakaalu põhimõtteid ja eirata rahalisi arvestusi. Paljude Euroopa riikide probleemide põhjuseks on üle jõu elamine, teiste vigu pole mõtet aga korrata.
Sotsiaalmaks on meil kõrge ja selle maksukoormus tuleb mujale suunata. Ühtlasi on selge see, et sotsiaalmaksu seitsmeprotsendilist alandamist ei saa kompenseerida tubaka- ja alkoholiaktsiisimaksuga ning magusamaksuga. Aktsiise tõstame niikuinii, nende ennaktempos tõstmine oleks lihtsalt võimas stiimul salakaubaturule. Magusamaksust loota 50 miljoni euro laekumist on täiesti ebareaalne.
Neivelti ettepanekute taha tuleb panna arvutused, mis põhinevad tõsiselt võetavatel prognoosimudelitel. Kui me nende mudelitega ei arvesta, siis me lihtsalt devalveerime oma debatti. Me peame kuidagi ikka kokku viima oma soovid ja riigi reaalsed võimalused.
Neivelti ettepanek tulumaksu tõstmiseks 24 protsendile ei ole kooskõlas meie üldise konkurentsivõime kasvatamise vajaduse ja eesmärgiga. Investeeringute ja tarkade töökohtade koormamine suurema maksuga ei aita kuidagi majandust edasi viia.
Riigid, kellega oleme konkurentsis töökohtade ja investeeringute pärast, näiteks Soome ja Rootsi, on jõuliselt vähendanud ettevõtte tulumaksu ja kavatsevad sellega jätkata. Meie dividendide tulumaks ei ole niigi konkurentsivõimeline näiteks Läti dividendide maksumääraga, kus see on 15 protsenti. Tööjõu ja investeeringute maksustamine pärsib majandust enam, kui tarbimise või keskkonna saastamise maksustamine.
Maamaksu ettepaneku asjus tuleb nõustuda sellega, et see on majanduslikult enam põhjendatud maksuliik.
Põlevkivi maksustamise sõltuvusse viimine nafta maailmaturuhindadega ei ole eelarvepoliitilistel kaalutlustel põhjendatud. Sellisel juhul suurendame tulusid siis, kui need niigi hästi laekuvad, aga vähendame siis, kui üldine laekumine on kehv. Sellega süvendame eelarvepoliitikaga tasakaalustamatusi majanduses, kuid eelarvepoliitika peaks olema majandustsüklile vastassuunaline.
Samal teemal
Kommentaarid