Maailm

GALERII: enne ühtsust tuli vabadus, 25 aasta eest kukkus Berliini müür (3)

Aadu Hiietamm, 8. november 2014 10:26
EHITUSTÖÖD: Berliini müür kerkis 1961. aastal. Foto: EPA
Saksamaa pealinnas tähistatakse suure rahvapeoga 25 aasta möödumist külma sõja sümbolina tuntud Berliini müüri langemisest. Pidustuste kõrgpunkt on pühapäeva õhtul, kui 15 kilomeetri pikkusel joonel müüri kunagises asukohas lastakse taevasse tuhanded valgustatud õhupallid.

Berliini müüri langemise 25. aastapäeva tähistamine algas eile Bundestagi (Liidupäeva) piduliku istungiga. Pärastlõunal avas Berliini linnapea Klaus Wowereit valgusinstallatsiooni, mis koosneb 8000 valgustatud õhupallist. Need õhupallid asuvad 15 kilomeetri pikkusel joonel ja tähistavad kunagist müüri asukohta. Nõndanimetatud valguspiiri idee pärineb vendadelt Marc ja Christopher Bauderilt. Pühapäeva õhtul kell 19 lastakse need õhupallid Beethoveni 9. sümfoonia finaali "Ood rõõmule" saatel taevasse.

Samal teemal

Eelmine kord tähistati Berliini müüri langemise aastapäeva suurelt viis aastat tagasi. Tookord kukutati Potsdami väljaku ja Riigipäevahoone vahele paigutatud 1000 suurt doominokivi. Aktsioon sümboliseeris nii Berliini müüri 20 aasta tagust ootamatut langemist kui ka kommunistlike režiimide kiiret ja järjestikust kokkuvarisemist.

Gorbatšov läks Berliini Putinit kaitsma

Saksamaa tunneb ka 25 aastat pärast Berliini müüri langemist end tänuvõlglasena tol ajal NSV Liidus riigitüüri juures olnud Mihhail Gorbatšovi ees, kes jättis sõdurid ja tankid kasarmutesse. NSV Liidu sõdureid oli tollases Saksa DVs ligemale 400 000. Gorbatšov on öelnud, et Saksamaa taasühinemine jäänuks ära, kui Ida-Saksamaa liider Erich Honecker oleks kaks-kolm aastat varem teostanud reformid, mida nõudis rahvas. Honecker aga ei soovinud tegutseda ning see viis kriisi teravnemiseni.

Seekordsetel pidustustel on 83aastane Mihhail Gorbatšov taas aukülalisena Berliinis. "Ma kasutan 25 aasta möödumist Berliini müüri langemisest ettekäändena selleks, et enam kunagi ei oleks mingeid müüre, mitte ainult kivist, vaid ka moraalseid ja üldinimlikke, nii nagu ütles ühes laste muinasjutus tark kass – elada on vaja sõbralikult," ütles Gorbatšov enne lendu Berliini.

Gorbatšov ei kavatse Berliinis piirduda ainult mälestustega. Ta lubas, et võtab esmaspäevasel kohtumisel Saksamaa liidukantsleriga üles päevapoliitika. Gorbatšov rõhutas ühtlasi lääneriikides tõsise kriitika alla langenud Vladimir Putini tähtsust Venemaale. "Keegi ei kaitse riigi huvisid paremini, kui praegune president," rõhutas Gorbatšov, lisades, et ka tema ise on valmis kaitsma Venemaad ja tema liidrit.

Saksa ajakirjandus juhib sellega seoses tähelepanu sellele, et veel hiljuti esines Gorbatšov Putini tõsise kriitikuna. Tema meelemuutuse taga võib olla mitme riigiduuma saadiku soov anda Mihhail Gorbatšov Nõukogude Liidu lagunemise eest kohtu alla.

Berliini müür kerkis ja langes ootamatult

Lääne-Berliini Ida-Berliinist ja Ida-Saksamaast isoleerinud müüri rajamine 13. augustil 1961 tabas nii sakslasi kui ka muud maailma üllatusena. Operatsioonist "Roos" teadis vaid tollase Saksa Demokraatliku Vabariigi ladvik eesotsas Walter Ulbrichtiga, kes sai heakskiidu ka tollase Nõukogude Liidu juhtidelt.

160 kilomeetri pikkune Lääne-Berliini ümbritsenud müür jäi külma sõja sümbolina püsti kuni 9. novembrini 1989. Müüri langemine tuli kõigile sama ootamatult kui selle ehitamine. Reformide teele astuda lubanud Saksa DV uus juhtkond eesotsas Egon Krenziga kavandas muudatuste tegemist reisieeskirjadesse. 9. novembri õhtul luges Ida-Saksa kompartei pressišeff Günter Schabowski ajakirjanikele ette pooltoore dokumendi, millest ta järeldas, et Saksa DV kodanikel on kohe võimalik kõigi piiriületuspunktide kaudu Lääne-Saksamaale minna. Tegelikult pidid uued reisieeskirjad hakkama kehtima alles järgmisel hommikul. Uudist võimendasid kohe nii Ida- kui ka Lääne-Saksamaa infoagentuurid. Idaberliinlased kuulsid sellest peaasjalikult kohaliku aja järgi kell 19.30 alanud peamisest teleuudistesaatest "Aktuaalne kaamera".

Rahvas valgus seejärel tänavatele ning suundus vihatud müüris asuvate läbipääsude juurde. Inimesi oli sedavõrd palju, et Ida-Saksa piirivalvurid ei julgenud neid takistada ja avasid läbipääsud. 28 aastat müüriga kaheks jagatud Berliinis puhkes enneolematu rõõmupidu. Seda pealt näinud ajakirjanik Erki Berends kirjeldas sündmust tohutu vennastumisena, kõik kallistasid ja olid õnnelikud. Berliini müüri ootamatu langemine tähendas idasakslastele kauaigatsetud vabaduse saabumist. Riigi taasühendamiseni jäi siis 11 nappi kuud.

Merkel ei uskunud müüri langemisse

Müüri langemise ajal Ida-Berliinis teadlasena töötanud Saksamaa praegune liidukantsler Angela Merkel on tunnistanud, et ta ei uskunud veel 1980. aastatel, et müür langeb tema eluajal.

Meenutades 9. novembrit 1989, on Merkel rääkinud, et kuna oli neljapäev, siis läks ta nagu tavaliselt neljapäeviti Ida-Berliini ühe šiki ujula sauna, kuhu jõudis kella kaheksa paiku õhtul. Tõsi, enne oli ta televiisorist näinud Schabowski esinemist, millest võis aimata, et midagi on toimumas.

Pärast sauna läks Angela Merkel ujula lähistel ühte baari õlut jooma ning seal kuulist ta raadiost, et 28 aastat Ida-Berliini Lääne-Berliini eraldanud piir on tõepoolest kadunud. Koos tuhandete idaberliinlastega suundus tol ajal 35aastane Angela Merkel mööda Bornholmi tänavat Ida-Berliinist Lääne-Berliini. Seal sattus ta võhivõõraste lääneberliinlaste korterisse, kus jõi rõõmupäeva tähistamiseks õlut. Kuigi vaadata olnuks Lääne-Berliinis veel palju, otsustas ta sel ööl suhteliselt ruttu koju tagasi pöörduda.

10. novembri hommikul istus ta juba kell 7.15 hommikul töölaua taga. Sama päeva õhtul läks teist korda 24 tunni jooksul Lääne-Berliini, seekord koos endast kümme aastat noorema õe Irenega. Nad seadsid sammud hiiglaslikku KaDeWe kaubamajasse, kus leidus kaupu, mille olemasolust neil ei olnud aimugi.

Berliini müüri langemise 25. aastapäeva pidustusi varjutab neljapäeval alanud reisirongijuhtide streik, mis on halvanud suurema osa rongiliiklusest ning muudab Berliini sõitmise oluliselt keerulisemaks. Streik pidi algselt lõppema esmaspäeval, kuid reede õhtul tuli teade, et see otsustati lõpetada juba laupäeva õhtul.

Tükikest Berliini müüri näeb ka Tallinnas

Berliini senat kinkis Eestile Berliini müüri originaalelemendi, millelt eemaldatakse kate pühapäeval Tallinnas Okupatsioonide muuseumi kõrval.

See müüritükk paiknes algselt Leipzigi ja Stresemanni tänava nurgal Potsdami väljakul Berliini kesklinnas.

Üle maailma on eksponeeritud rohkem kui 240 Berliini müüri originaalelemendi, näiteks Brüsselis, Riias, Londonis, Singapuris, Los Angeleses, New Yorgis, Ottawas ja mujal.

Suuri müüritükke on kingitud ka üksikisikutele. Nii näiteks püstitati 2,7 tonni kaaluv ja 3,6 meetri kõrgune müüritükk 13. augustil 2011 Helmut Kohli kodumaja juurde Ludwigshausenis.

Saksa saatkonna vahendusel saab Okupatsioonide muuseumis näha ka näitust "Diktatuur ja demokraatia äärmuslikul ajastul", mis jääb avatuks tuleva aasta 2. veebruarini.

Saksamaa taasühinemine

4.09.1989 – süsteemiga rahulolematud idasakslased alustasid protestimeeleavaldusi. 9 oktoobril tulid Leipzigis tänavatele juba kümned tuhanded inimesed.

18.10.1989 – Saksa DV parteijuht Erich Honecker astus "tervislikel põhjustel" tagasi.

9.11.1989 – langes külma sõja peamine sümbol, 1961. aasta 13. augustil rajatud Berliini müür. Idasakslased said õiguse sõita läände.

14.12.1989 – Saksa DV valitsuse otsusega saadeti laiali julgeolekupolitsei Stasi.

01.07.1990 – Saksa DVs võeti kursiga 1:1 kasutusele Saksa mark.

16.07.1990 – Saksamaa liidukantsler Helmut Kohl ja tollase NSV Liidu juht Mihhail Gorbatšov leppisid kokku, et ühinenud Saksamaa otsustab ise oma kuulumise liitudesse, näiteks NATOsse.

12.09.1990 – nn 2 + 4 läbirääkimistel sai Saksamaa sõja võitnud riikidelt tagasi täieliku suveräänsuse. Sel päeval Moskvas allkirjastatud leping jõustus 15. märtsil 1991.

3.10.1990 – Saksamaa taasühinemine vormistati Saksa DV astumisega Saksamaa LV koosseisu viie uue liidumaana.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee