Valdo Jahilo spordiblogi

Püksid jalga ja ujuma! (4)

Valdo Jahilo, 7. november 2014, 09:43
Loo autor vettehüppel, kandes jalas trunkse ehk lühikese säärega ujumispükse.  Kirsti Jahilo
Olenevalt ujumispükstest, mida kasutan, jagub neid aasta peale umbes 1-2. Odavamad ja lihtsamad kuluvad basseini kloorivees päris kiiresti hõredaks. Või venivad välja. Mõned kallimad kestavad siiski kauem.

Kui ujula basseinipilet välja arvata, ei ole ujumine treeninguna sugugi kallimate killast. Prillid kestavad olenevalt kasutamissagedusest ja kvaliteedist aasta kuni mitu ja ka ujumispüksid ise ei maksa üle mõistuse palju. Ongi baasvarustus olemas. Kui mõni asi neist väljavahetamist vajab, pole summa väga suur.

Samal teemal

Jooksujalu pekist priiks
22. detsember 2014, 08:40
Spinning pole kalapüük
11. november 2014, 09:52

Oma blogis olen rääkinud ujumisprillide tüüpidest ja nende valikust. Eraldi seisab ootejärjekorras veel ülevaade ujumismütsidest ning erinevatest ujumistarvikutest ja treeningvahenditest (labad, lestad, punnid, lauad jms). Täna teeks kerge ülevaate aga ujumispükstest.

Shortsid ehk rohmakad paelte, taskute ja muude lisavidinatega (kuid mitte alati) kaunistatud rannapüksid pole basseinis teretulnud riideesemeks. Enamikes basseinides on üleval ka sellekohased märgusildid. Esiteks on seda tüüpi pükstel liialt palju selliseid detaile, mis võivad riide küljest lahti tulla ning mõne peene basseini põhjas asuva torukese ummistada. Teiseks võib taskutesse jääda kogemata rannaliiva, tolmupuru või paberist taskurätte. Kolmandaks ei sobi nad sugugi ka ujumistreeninguteks. Jäägu nad siiski suvisesse randa.

Viimasel aastakümnel on enim kasutatavaks mudeliks meeste seas kujunenud lühikese sääreosaga ujukad (inglise keeles trunks). Eristada tuleks siiski rannas kandmiseks valmistatud moekamaid mudeleid sportlikumatest. Esimestel võib olla juurde lisatud mõni dekoratiivne lisatasku või metallist paneelike firmalogoga ning ümber vöö pingutav nöör võib asuda pükste välisküljel. Sportlikumatel püksteil neid omadusi pole.

Sellised trunksid sobivad hästi igapäevaseks kasutamiseks ning treeninguteks. Kindlasti tuleks tähele panna, et pükstel oleks juures märge, kas nad sobivad kloorisesse basseinivette. Erinevatel tootjatel kannavad need materjalid ja riide immutustehnoloogiad erinevaid nimesid, kõige lihtsam on see info üles leida kaasasolevalt hinna- ja infosildilt. "Chlorine resistance" on see sõnadepaar, mida neilt otsida tuleks.

Teine levinud püksitüüp on "kajakad" ehk speedod. Nagu kunagi oli meil kombeks kutsuda kõiki jooksulalatseid botasteks (mis tegelikult tähistas üht kindlat tootjat), on ingliskeelses keeleruumis säärteta ujumispükstele antud Speedo firma järgi üldistav nimetus: speedod. Rahvakeeli ka kajakad, kuna meenutavad eestpoolt vaadatuna ülestõstetud tiibadega merelindu.

Neid on pikki aastakümneid kantud nii rannas (enne kui Ameerika meessugu need liialt meheihu paljastavateks tunnistas ning neile geiliku sildi juurde kleepis), ujulates kui võistlustel ning ennast kõikjal igati õigustanud.

Pikema, enne põlvi lõppeva ja liibuva sääreosaga ujumispükse (inglise k. jammers) võib kõige üldisemalt pidada enim sportlikuks mudeliks. Neid on nii tavakasutajale kui tublimale treenijale. Ja päris tippujujatele. Seesuguste pükste veetaksitus on kõikidest väikseim, õmblused on siledad või pea üldse olematud ning materjal tippmudelite puhul kõrgtehnoloogiline. Ka seesuguste võistluspükste hinnad on juba üsna krõbedad, võides ulatuda mõnesaja euroni.

On ka põhjust, sest tipp-püksid ei ime endasse praktiliselt tilkagi vett ning muudavad vee hõõrdumise pea olematuks. Räägitakse, et seesuguste tippmudelite kasutuspiir on umbes kümmekond basseiniskäiku – siis hakkavat riide omadused tasapisi juba kuluma.

Veest välja tulles ei ole sellised püksid isegi mitte märjad, võibolla veidi niisked. Samuti on need tippmudelid nii elastsed ja kehasse tehtud  lõikega, et nende jalgasaamine võtab omajagu aega. Soojendusujumist tehakse tavaliste pükstega ning et materjali hoida, tõmmatakse need jalga vaid võistlussituatsioonis.

Aga nagu mainitud, on taoliste pikemate säärtega võistluspükstel ka taskukohasemaid rahvamudeleid harrastajatele ja niisama treeninguks. Ja nee dnäevad üldiseltr üsna ägedad välja.

Nagu ka ujumisprillide puhul, ei saa kindlaid tootjaid teistele eelistada. Arena, TYR ja Speedo on tugevate kaubamärkidena selles vallas ehk enim tuntud ja eelistatud. Häid ja kvaliteetseid ujumispükse teevad paljud teisedki – kuidas kellegi subjektiivne eelistus siin valikuid diktreerib.

Pärast iga basseinikasutust tuleks ujumispüksid dušši all klooriveest puhtaks loputada ning kuivaks pigistada. Väänamine pole hea – see lõhub jälle materjali. Ja koju jõudes riputada tahenema.

Kui tegu on keskpärase harrastajaga, pole erilist vahet, millise firma või millist tüüpi pükse ta ujumisel kasutab – peaasi, et ta end neis mugavalt ja hästi tunneks. Proovimise ja vahelduse mõttes võiks usinamal harjutajal olla pükse aga mitu paari. Ning kokkuvõtteks – ujub siiski mees, mitte varustus. Viimane aitab vaid kaasa, mitte ei te ekogu tööd ise ära.

4 KOMMENTAARI

m
maali 11. november 2014, 10:19
vesi külm
u
ujuja 8. november 2014, 19:30
Helsingi Yrjönkadun uimahallis saab ujuda ka püksata- huvitavalt meeldiv vaheldus. Julgen soovitada!
Loe kõiki (4)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee