Kommentaar

Marko Mihkelson | Miks Rõivas LNG terminali soomlastele kingib? (17)

Marko Mihkelson, riigikogu väliskomisjoni esimees (IRL), 6. november 2014, 17:42
Foto: ALDO LUUD
Eesti peaminister Taavi Rõivas räägib soravalt, kui tähtis on meie julgeolek ning kui oluline on majanduskasv meie rahvuslikku rikkuse suurendamisel. Õiged sõnad, kirjutan alla. Aga kas sõnadele järgnevad ka teod? See on juba küsitavam.

Värskeim näide puudutab meie energiajulgeolekut ning eeskätt LNG (veeldatud maagaasi) terminali saatust. Rõivas tahab selle lihtsalt soomlastele ära kinkida saamata vastu sisuliselt mitte midagi. Muidugi, kui ei eksisteeri mingi varasemat kokkulepet, millest avalikkust pole teavitatud.

Euroopa Liidu liikmelisus on viimase kümnekonna aastaga tuntavalt kasvatanud nii Eesti kui tervikuna kogu Balti regiooni energiajulgeolekut. Veel loetud aastad tagasi olime oma energiasüsteemis kõigiti seotud vaid Venemaaga.

Samal teemal

Vajame Venemaast sõltumatut gaasi

Balti energiamajanduse ühendamise plaan on olnud hea algatus, mis on lubanud edasi liikuda ning koostööd edendada elektri- ja gaasituru arendamisel. Nii on meie regioonis loodud või loomisel elektriühendused teiste Euroopa naabritega, kavandamisel on tarbija huvidele vastava gaasituru loomiseks vajalike eelduste rajamine.

Just gaasi varustuskindluse pikaajaline tagamine on kujunenud Eesti jaoks praeguse aja üheks aktuaalsemaks otsustuskohaks. Seda tuleb lahendada hoolikalt, võimalikult asjatundliku ning Eesti huvidest lähtuva arutelu kaudu. Samas näib, et peaministril on miskipärast just viimastel nädalatel läinud otsustamisega nii kiireks, et isegi majandusminister Urve Palo on jäetud kogu protsessist täiesti kõrvale. Minu meelest puudub peaministril põhjendatud mandaat sõlmida siduvaid kokkuleppeid põhjanaabriga LNG terminali teemal Eesti huvisid eirates.

Ma selgitan. On kahju, et nii lähedased ja paljusid ühishuve omavad naaberriigid, nagu Eesti ja Soome pole siiani suutnud leida head kompromissi regionaalse gaasituru arendamiseks. Ei maksa unustada, et suurinvesteeringute toetuseks on oma osa pakkumas ka Euroopa Liit. Regionaalse veeldatud maagaasi terminali ehitust võidakse toetada kuni 35 protsendi ning Eestit ja Soomet ühendava gaasitoru rajamist kuni 75 protsendi ulatuses.

Kokkuleppe saavutamist on pärssinud mitu tegurit, sealhulgas näiteks ka Soome olemasolev ülisoodus pikaajaline gaasileping Gazpromiga. Suurimaid erimeelsusi on tekitanud gaasituru arengu investeeringute suhtes just LNG regionaalse terminali asukoht.

Ma tuletan meelde, et Eesti on alati lähtunud positsioonist, et toetatud peab saama parim projekt. Kõigis olemasolevates hinnangutes ja analüüsides on seni olnud parim projekt just Eestil – Paldiskis. Tööd selle arendamiseks on jõudnud nii kaugele, et terminali valmimine võiks olla mõeldav juba käesoleva kümnendi lõpuks. Peale selle on olemas projektki terminali ühendamiseks Eesti gaasivõrku.

Samal ajal valitseb Soome poolel pragmaatilistest kaalutlustest tingitud ebamäärasus, kusjuures parima ennustuse järgi võiks Eesti projektist eeldatavalt märksa kallimaks kujunev Soome terminal valmida ehk alles tuleva kümnendi keskpaigaks.

Peaminister Rõivas rõhutab, et Eesti huvides on rajada torujuhe (Balticconnector), mille abil kasvaks "nii meie kui ka Soome varustuskindlus ja koos sellega ka energiajulgeolek". Torujuhe on juba kümme aastat tagasi otsustatud küsimus, kuigi selle ehitus ei alga tõenäoliselt niipea ning ka selle maksumus on veel täpselt välja arvutamata. Pealegi tuleb ehituseks luba küsida sellega Soome lahes ristuvalt Nord Streamilt, mis võib selle heal juhul anda alles aastate pärast.

Samuti ei pea paika kuidagi Rõivase kurtmine, et Eesti rahvas ei suuda terminali kinni maksta. Kui Eesti rahvas suudab kinni maksta üha kallineva Rail Balticu megaprojekti, siis mitu korda väiksem investeering gaasiterminali on meie lähitulevikku silmas pidades küll nähtavama kasuga.

Terminal Eestisse!

Seda arvestades puudub torujuhtmele keskendumisel mõte, sest ilma toimiva ja Gazpromile alternatiivset gaasiallikat pakkuva LNG terminalita gaasiturgu ei teki. Nii eelnevat kui muud tausta arvestades ei näe ma küll teist teed, kui et Eesti valitsus peaks töötama praegu palehigis selle nimel, et LNG regionaalne terminal ning selleks tehtav investeering tuleksid Eestisse.

Ärgem unustagem, et see pole tähtis üksnes energiaturvalisuse pärast, vaid umbes 300 miljoni euro suurune investeering on ühtlasi väga oluline meie majanduskeskkonna atraktiivsuse suurendamise seisukohast. Ennast majandada suutev gaasiterminal looks lisavõimalusi nii uute kui olemasolevate ettevõtete arendamisel.

Seega soovitus peaminister Rõivasele: ütle kolleeg Stubbile, et Eesti ei loobu LNG regionaalse terminali arendamise kavast. Sest Eesti valitsus lähtub eeskätt oma rahvuslikest huvidest. Nii nagu teeb seda ka Soome. Rahvusvahelise hinnangu järgi on parim terminaliprojekt Eestil ning see annaks Soomelegi varustuskindluse.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee