Eesti uudised

FOTOD: Töövõimereformi arutelul jäid riik ja reformi objekt erimeelele (13)

Toimetas Kristin Aasma, 6. november 2014 15:20
Riigikogus arutleti 6. novembril 2014 töövõimereformiga seotud küsimuste ja puuetega inimeste olukorra üle. Saalis olid väga paljud rahvaesindajate kohad tühjad.Foto: Erik Peinar / Riigikogu
Riigikogu arutles täna töövõimereformiga seotud küsimuste ja puuetega inimeste olukorra üle.

Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse selgitas oma ettekandes, et edaspidi saab inimene kogu tööle saamist toetava paketi, toetuse, teenused, abivahendid, rehabilitatsiooni ühest asutusest - Eesti Töötukassast. Samuti pakub töötukassa teenuseid tööandjatele ning viib kokku tööotsijad ja tööandjad. Euroopa Liidu vahenditest on aastani 2020 selle jaoks plaanitud 180 miljonit eurot, edastas riigikogu pressiteenistus.

Samal teemal

"Hakkame pensioni asemel maksma töövõimetoetust. Toetuse mõte ei ole maksta pensioni ainult tervisekahjustuse eest, vaid valmistada ette tööle soovijaid töötamiseks, tööturul püsimiseks või sinna pääsemiseks," ütles Kruuse. Ta kutsus üles lõpetama inimeste lahterdamise töövõimetuteks pensionärideks ja nende pagendamise toetussõltuvusse.

Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimehe Monika Haukanõmme hinnangul on reformi nõrgim lüli kohaliku omavalitsuse osutatavad teenused või saamata jäävad teenused. Haukanõmme hinnangul hetkel arutlusel olevatest töövõimetoetuse seaduse eelnõust ja sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eelnõust reformiks ei piisa ja seepärast tuleb aeg maha võtta.

"See ei tähenda seda, et reform tuleb seisma panna, reformi on vaja," ütles Haukanõmm. "Lisaks kahele eelnõule on vaja, et laual oleks kohalike omavalitsuste kvaliteeti ja kättesaadavust reguleerivad seadusandlikud aktid, tööandjate motivatsioonipakett, et siin oleks näiteks ka tööõnnetus- ja kutsehaigust reguleerivad õigusaktid ehk et meil oleks tegelikult rääkida rohkematest eelnõudest kui praegusel hetkel. Sest reform ei ole kaks eelnõu."

Puuetega inimeste pöördumise esindaja Tiia Sihver tõi omalt poolt esile töövõimereformi kaasamise puudujäägid ja valdkonna valukohad.

"See reform on määratud läbikukkumisele, kuni ei ole tagatud kogu Eestis ühtselt kättesaadavat sotsiaal-, tugi-, hoolekandeteenuseid puudega inimestele ja neid hooldavatele perekondadele, kuni puuduvad asjakohased soodustused ja stiimulid tööandjatele ning tõukemeetmed sotsiaalse ettevõtluse tekkeks, kuni on lahenduseta hariduse, taastusravi, rehabilitatsiooni, abivahendite ja teiste oluliste tugimeetmete väljatöötamiskava, rääkimata eelnimetatud koostamata kulu-tuluanalüüsist ja rakenduskavast reformile," ütles Sihver.

Sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof andis ülevaate muudatustest, mis on komisjonis töövõimereformi käsitlevatesse eelnõudesse sisse viidud.

Pikhof tõi näidetena esile seaduste jõustamise edasilükkamise 2016. aastaks, töövõime hindamisega kaasnevate lisakulude hüvitamise ja erivajadusega töötaja töölesõidutoetuse.

Samuti on kavas tõsta sissetuleku piiri, millest alates hakatakse osalise töövõimega töötaja toetust vähendama. 641-eurose kuusissetuleku asemel hakatakse toetust osaliselt vähendama alates 960-eurosest palgast.

Pikhofi selgitusel võivad nii tööd otsivad kui tööl käivad osalise töövõimega inimesed, kes hakkavad töötukassa kaudu rehabilitatsiooniteenust saama, saada edaspidi töövõimet toetavaid, tervist paremaks tegevaid teenuseid tänase 483 euro asemel kuni 1500 euro eest aastas.

Pikhofi hinnangul ei ole võimalik töövõimereformi käigus lahendada kõiki valdkonna probleeme. "Meil on hädasti vaja terve ühiskonna head tahet ja hea tahte lepet, mis on valitsuste-ülene, erakondade-ülene, mis annab erivajadustega inimestele ja nende esindusorganisatsioonidele kindluse, et neid nähakse, kuuldakse, toetatakse."

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna auditijuht Liisi Uder esitas Riigikogule ekspertarvamuse kirjalikult.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul, Margus Tsahkna, Eiki Nestor, Jüri Jaanson, Erki Nool, Jürgen Ligi, Andres Herkel, Imre Sooäär, Liisa-Ly Pakosta, Mihhail Stalnuhhin ja Lembit Kaljuvee.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee