Novembrikuu teisel pühapäeval on isadepäev. Kui rääkida üksikvanematest ja põhiliselt üksikemadest, siis harva küsitakse, et mis mehest sai. Loobitakse üksi lapsi kasvatavaid naisi poriga, selle asemel, et nende tublidust tunnustada. Kõik emad on tublid, suurem osa lapse kasvatusest lasub ju nende õlgadel.

Räägime siiski isadest. Miks otsustab järsku mees raseda naise maha jätta või lahkub naise juurest, kellel on väike laps või lapsed? Alati otsitakse süüdlast, kuigi vahel asjad lihtsalt lähevad nii. Sellel on pigem tegemist inimeseks olemisega.

Rasedus on naise jaoks oluline aeg. Mina ausalt mõtlesin isekalt endale ja oma tulevasele lapsele. Olin oma väikeses mullis. Käisin arsti juures, suhtlesin foorumis teiste rasedatega, jagades oma muljeid ja hirme, sõbrad-sugulased tundsid huvi tulevase beebi kohta. Nagu kogu maailm oleks ainult sellest ühest asjast huvitatud.

Mehele aga esitatakse ainult nõudmisi: ta peab hoolitsema oma naise ja tulevase lapse eest. See võib olla päris hirmutav, olla järsku vastutav inimene. Mees pole kindel, kas ta tuleb toime majandusraskuste või lapsevanema rolliga. Lihtsam on ju keskenduda tööle, hobidele ja sõpradele.

Igatahes avastab mees ühel hetkel, et tal on lihtsam otsast alata. Otsida uus naine näiteks.

Arvatakse siis, et üksi jäänud naine peab üksi hakkama saama. Ta ei või abi paluda või abile loota. Ta on selle ära teeninud, et ta peab üksi toime tulema, ja, et teda igal võimalusel halvustatakse.

Vanasti oli terve kogukond toeks – onud, tädid, vanemad, isegi naabrid. Oli tugivõrgustik. Peeti häbiasjaks, kui mees tüdrukut ära ei võtnud. Aidati tulevastel või värsketel vanematel raskustest üle saada. Üldse olid asjad veidi teistmoodi.

Tänapäeval aga selline tugivõrgustik puudub. Enamasti kui mees teeb naisele lapse, kelle vastu tal olid ainult seksuaalsed huvid, siis ka mehe vanemad ja terve suguvõsa keerab selja. Naine ise oli loll, mitte mees. Neid ei huvita, kuidas naine peab üksi hakkama saama.

Näiteks mind ümbritsevad inimesed soovitasid mu mehel rase naine maha jätta, sest ma kasutan meest ära. Mismoodi saab rase naine meest ära kasutada? Kas viimaseid kuid rase naine peaks tööd rassima, et näidata, et ta pole mingi ärakasutaja?

Tundub, et rase naine või lapsega kodus olev naine ei tohi tänapäeval oma mehelt tuge otsida, sest muidu on ta saamatu ning kasutab oma meest ära. Mehed tänu sellele ei tunne hiljem huvi oma last rahaliselt toetada, sest nende meelest loomulikult on naine kullakaevur. Tema sugulased ju kinnitavad seda. Tuleb minna kohtusse, et laps saaks seda, millele tal õigus on.

Maailmas on mehi, kes tahavad väga isaks saada, ja neid, kes on huvitatud oma seksuaalsete vajaduste rahuldamisest. Seksi puhul on mõlemal kohustus olla kaitstud. Kui see laps tulla tahab, siis tegelikult nende vahenditega ei saa kunagi olla piisavalt kaitstud. On naisi, kes on jäänud rasedaks ka kaitsevahendeid kasutades. Siin pole mõtet otsida süüdlast naises või mehes...

Tuleb arvestada ka faktiga, et iga neljas naine kodus kannatab vägivalla all. Varjupaigad on inimesi täis. Siin ei tohiks otsida viga ainult naises, sest paraku tuleb vägivald lapsepõlvest kaasa, näiteks puudus isa eeskuju. Vägivallatüüpe on erinevaid: sotsiaalne, majanduslik, seksuaalne, vaimne ja füüsiline.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et isasid võiks rohkem väärtustada. Ja seda mitte ainult isadepäeval. Samas võiks loobuda eelarvamustest üksikemade osas. Lapsi tehakse kahekesi.

Jaga artiklit

21 kommentaari

V
vatson  /   20:27, 8. nov 2014
Miskipärast ei ühti pealkiri kuidagi muu tekstiga.
Õ
õpetaja  /   18:20, 8. nov 2014
Mida rohkem kommentaare loen, seda rohkem on näha, et inimesed loevad küll, aga loetust aru ei saa (saavad aru omamoodi, nagu neile kasulikum on). Üksikvanema blogis on selgelt kirjutatud, et isasid tuleb väärtustada juba enne lapse sündi, et noore tulevase isa perekond toetaks moraalselt noort meest, kes algul võib vägagi kohkunud olla. Aga selle asemel algab tuntud laul plaadilt, et sa oled veel liiga noor kohustuste jaoks, et see l... kasutab sind ära ja pressib raha välja ja üleüldse, kas see ongi sinu laps jne. Tegelikult peaksid lähedased ja ühiskond võtma sellise joone, et tubli, et lapse valmis tegid, hakka kasvatama. Aga selle asemel on jutt - nüüd said ilge jama kaela. Hästi tegutsevas, õnnelikus peres on isa tõeline autoriteet poegadele ja ka tütardele. Õnnetud pered on õnnetud erinevatel põhjustel, aga põhiliselt selle pärast, et pole seda armastavat isa ei lähedal ega kaugel. Klassika "Isa metsas, saba seljas"

Päevatoimetaja

Kristel Veerus
Telefon 51993733
kristel.veerus@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis