15
fotot

Nõukogude ajal kubises Eesti territoorium kõikvõimalikest militaarobjektidest: väeosad, polügoonid, radarijaamad, piirivalvekordonid, raketibaasid jne. Ühed salajasematest ning territooriumilt suurematest olid Kadila ning Rohu raketibaasid praeguse Lääne-Virumaal.

Nõukogude aja lõppedes rüüstati, purustati ja lammutati kahjuks enamik nõukogudeaegseid militaarobjekte. Ka sellised, mis võinuks jääda püsima ja saada säilitatud - nii võõrvõimu hoiatavate tunnusmärkidena kui atraktiivsete turismiobjektidena militaarajaloohuvilistele.

Õnneks on mõned omaaegsetest sõjalistest objektidest veel üsna talutavas seisukorras püsima jäänud ning tasub need üle vaadata enne, kui destruktiivne riigivõim ja eraomanikud viimasedki taolised paigad maamunalt pühivad.

Kadila ja Rohu raketibaasid puutuvad omavahel kokku, moodustades Väike-Maarja, Viru-Jaagupi ja Roela vahel kümnete ruutkilomeetrite suuruse metsakasvanud maalahmaka.

Nõukogude ajal jooksid samas metsades kilomeetritepikkused noolsirged betoonteed, mida mööda transporditi lahingvarustust ning rakette stardipaikadesse.

Mõlemad raketibaasid olid võõrastele suletud - baase ümbritses katkematu okastraataed, kuhu kõrgepinge sisse lasti. See hoidis eemal uudishimulikud silmad kui kogemata baaside ümbrusesse eksinud marjulised-seenelised.

Sellest, mis kohapeal toimub, polnud ümberkaudsete asulate elanikel vähimatki aimu.

Teati küll, et tegu on sõjaväeobjektiga, ent mitte seda, et Kadila ja Rohu raketibaasid olid üheks stardipunktiks tuumalõhkepeadega rakettidele.

1960-1970. aastatel paiknesid Kadilas ja Rohus R-12 raketid, mille tegevusraadius ulatus 2000 kilomeetrini.

Seega olid sealt startivad raketid vajadusel võimelised külvama hävingut suuremale osale Skandinaaviast.

Rakettide hoidmiseks püstitati hiiglaslikud betoonangaarid, millest mõned praegugi veel alles.

Angaarikatusel seistes võib näha betoonist teid metsa alla kadumas, neid mööda sammudes jõuab suurtele stardiväljakutele, kus mitmekümne meetri kõrgused raketid ööpäevaringselt stardivalmis seisid.

Lisaks leiab võsas ragistades kütusehoidlaid, isikkoosseisu ehitisi, garaaže ning muid abihooneid, millest mitme otstarve selgusetuks jääb.

1980. aastateks võeti kasutusele uued raketid, mistõttu Kadila ja Rohu raketibaasid tühjaks jäid.

Ometigi pole aastakümned muutlikku ilmastikku ning vandalismi suutnud paljusid massiivseid rajatisi murda ning loodetavasti säilivad need ekstreemturistidele uudistamiseks veel vähemalt teist sama palju aega.

Asukohad:

Kadila raketibaas: 59.189243,26.355130

Rohu raketibaas: 59.145192,26.438836

Rohkem ideid, pilte ja kirjeldusi kodumaiste reisisihtide kohta leiab Facebookist www.facebook.com/avastaeesti Avasta Eesti lehelt kodulehelt. 

Jaga artiklit

14 kommentaari

A
Ain saar  /   22:13, 25. mai 2018
kadilas käid ja nähtud nii mõnedki korrad, hetkel veel midagi ja ka osaliselt alles kiirgusest niipalju et lapsena maasikale väga ei lubatud, sest need olid ebautavalt suured :)
L
LINTSIS  /   00:44, 11. nov 2014
oli ju ka raketivagi.Asus see koht Laanemaa ja Harjumaa piiriL.Metsa sees.ise seal sundinud,aga pole kunagi seda kulastanud,Kull aga kais mu suguvosa neid angaare vaatamas vb 20a tagasi,Rukkimagedes.See oli nii eraldatud koht,et vaid lahiumbruse inimesed teadsid,lahedal polnud kula,oli vaid mets.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis