Üks võimalus on töötada vabakutselisena ja see on väga hea võimalus ülikooli kõrvalt karjääri alustamiseks. Vabakutseline saab valida endale sobiva töökoormuse ja seejuures saab valida ka aja, millal ta tööd teeb. Paindlik töökorraldus on just see, miks mulle endale see töövorm meeldis.

Ülikooli kõrvalt on raske täiskohaga tööl käia. Eriti kui tunnid on erinevatel päevadel erinevatel kellaaegadel. Vabakutseline saab ise otsustada, kas talle meeldib töötada õhtuti või näiteks puhkepäevadel. Sageli võib olla vabakutselisena töötamine ainukeseks lahenduseks, kui soovitakse ühildada õppimine ülikoolis ja raha teenimine.

Mina olen praeguseks juba kümme aastat teinud erinevatele Eesti väljaannetele kaastööd ja olen oma tööst vaimustuses. Olen ka ülikoolis võtnud lisaks eriala aineid, et kirjutamist lihvida. Tänu ülikoolis õpitule võib tekkida mõni huvitav uus mõte, siis tuleb panna see kirja ja nii need lood mul sünnivadki.

Ma hindan kõrgelt vaba aega ja oskan ennast hästi motiveerida töötama. Kindlasti leidub teisigi, kes hindavad kõrgelt vabadust ja soovivad töötada just siis, kui nemad seda kõige rohkem soovivad. Muidugi enesedistsipliin peab kõrge olema ja endale tuleb seada eesmärgid ja tähtajad, millest tuleb väga rangelt kinni pidada. Kui üks kord hilinenud oma töödega või teed lohakalt, siis on oht, et sama tööandja sind enam jutule ei võta. Professionaalsus on kõige alus.

Kõike, mida teed, tee südamega ja kirega. Proovi tööandja ootusi mitte petta ja proovi teha kõike nii hästi, kui suudad. Oma erialal on vajalik pidev täiendamine, mis ei piirdu kindlasti mitte ülikooli lõpetamisega. Maailm meie ümber areneb pidevalt ja selleks, et ajale mitte jalgu jääda, peab ennast eluga kursis hoidma.

Vabakutselisel, nagu nimigi ütleb, on palju vabadust omale tööülesandeid valida. Ajakirjanikuna saan kirjutada just ennast huvitavatel teemadel ja käia erinevatel üritustel. Kirjutamine, info kogumine ja info edastamine arendab mind ennast ja samas saan lugejatele pakkuda lisaväärtust oma teadmiste kaudu.

Selleks, et kirjutada midagi uut ja lugejatele huvitavat, tuleb olla vastava alaga kursis ja mõtete kogumiseks võib lugeda ja peabki lugema eriala kirjandust. Mida rohkem on tuttavaid ja sõpru, seda parem, sest nendelt võib saada kordumatuid mõtteid, millest võiks kirjutada.

Vabakutselisena töötamise ohud

Ohud on kindlasti olemas, kui ei oska aega maha võtta ja kogu elu keerleb ainult töö ümber. Vabakutselisel puudub kindel tööaeg ja sageli töötab ta ka näiteks kodukontoris, mille uks on alati avatud. Töö aja ja vaba aja vahel tuleb tõmmata kindel joon ja päevaplaan peab olema paigas. Ajajuhtimine on samuti vabakutselisel väga vajalik oskus, sest töö peab saama õigel ajal valmis.

Probleemiks võib olla see, kui tekib küsimusi, näiteks arvuti alal ja ei ole kelleltki küsida, kuidas midagi teha. Samuti ei ole töökaaslastega võimalik kodukontoris näost näkku suhelda. Ma arvan, et miinuseid ja plusse on igasuguse töökorralduse juures, oluline on leida lihtsalt selline töötamise viis, mis sulle endale kõige rohkem sobib ja see koht, kus sa oled tööalaselt kõige viljakam. Kunagi ei tohi töökvaliteedis allahindlust teha, oled sa vabakutseline või mitte.

Vabakutselisena saab näiteks muru niita, raamatuid illustreerida, tõlkida tekste, kooke küpsetada jne. Tuleb vaid avatud silmadega ringi vaadata oma kodukohas ja võib minna ennast pakkuma, kui näed midagi, mida oskad teha. Vabakutseline on huvitav olla, saab kogemusi ja teenistust.

Jaga artiklit

3 kommentaari

P
Pildilolevale voodile  /   13:38, 5. dets 2014
tuleks tööle küll, tasu natuuras.
H
hah  /   11:09, 3. dets 2014
Kogu tekst oli... mina, mina, mina... nii tubli, nii tubli... mina, mina, mina... seejuures ülesehituselt, grammatikalt ja eesti keele kasutamise poolest oli tekst üpris keskpärane. Oleks vöinud loota paremat inimeselt kes juba "10 aastat erinevatele väljaannetele kaastööd on teinud".

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis