Osadel inimestel on suurem tõenäosus depressiooni haigestuda kui teistel. Suuremad stressorid on näiteks naiste jaoks: abikaasa surm, lahutus, lähedase sugulase surm, abikaasast lahusolek, vanglakaristus, pensionile jäämine. Stressist võib halvemal juhul välja kasvada haigus, mille nimi on depressioon. Veel on suuremad stressorid: autoavariid, suguhaigused, vägivaldne abikaasa, lahkumine sõpradest, auto ärandamine, üksildus. Igal inimesel on elu jooksul paremaid ja halvemaid aegu ja kõigist stressoritest ei kujune veel depressioon.

Depressioonis inimesele on omane, et elu nähakse must-valgelt ja ei panda tähele, et on ka muid toone. Kõige rohkem pannakse tähele negatiivset oma ümber ja usutakse, et ainult minul läheb halvasti ja enam kunagi ei hakkagi paremini minema. Negatiivselt suhtutakse endasse, end ümbritsevasse maailma ja armastatakse oma mõtetes olla minevikus, kus olid negatiivsed situatsioonid.

Depressioonis inimene paneb tähele eelkõige halba ja sageli tõmbub inimene üksildusse, mis omakorda viib tuju alla ja nii kaotab ka sõpru, kes ei suuda kannatada oma ümber pidevalt hädaldavaid sõpru. Sõprade kaotus viib omakorda üksildusele ja tuju läheb sellest veelgi halvemaks. Tegemist on kinnise ringiga, kust on vaja välja saada, isegi kui see tundub esmapilgul võimatu. Oluline on, et inimene ise tahaks sellest nõiaringist välja saada ja võtaks midagi ette oma eluga. Just oma elu eest peab iga inimene ise vastutuse võtma ja mitte süüdistama oma hädades teisi. Paljud inimesed aga ei soovi oma elu eest vastutust võtta ja ikka leitakse keegi, kes on praeguses kehvas olukorras süüdi.

Kõik algab enesest ja tuleb ise oma elu korraldada sedasi, et sellega rahul oleksite, igas päevas võiks olla vähemalt kolm meeldivat tegevust või sündmust, mis rõõmustab ja hajutab muremõtted.

Depressioonis inimene kipub sageli jääma oma murega üksi ja eraldub ümbritsevatest inimestest ning keskendub oma probleemidele, mis tunduvad talle lahendamatud ja sageli ei osata ise probleemipuntrast välja tulla. Hea on kui on igal inimesel kasvõi üks inimene, kellele saaks mure ära rääkida ja koos lahendusi otsida. Oluline on, et inimene ise hakkaks lahendusi otsima ja ei tunneks ennast maailmas üksi. Kui ise ei saa oma muredega enam üksi hakkama, siis oleks õige pöörduda psühholoogi poole.

Depressioon ei ole naljaasi, sest sellega kaasneb suitsiidi risk, võib kaotada töö, kui ei suuda tavapärast tööelu elada, tekivad sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid. Depressiooni langenud inimesed hakkavad sageli jooma, rohkem suitsetama, narkootikume tarvitama. Depressiooniga tuleb tegeleda juba siis, kui on esimesed süptomid, milleks võivad olla: unehäired (magatakse liiga vähe või liiga palju), süüakse liiga vähe või liiga palju, tarvitatakse sagedamini ja/või suuremates kogustes alkoholi, ollakse rohkem omaette ja tavapärased tegevused ei paku enam rõõmu, pidevalt ollakse väsinud ja kurnatud.

Pidevas stressis inimesel võib vererõhk tõusta ja tekkida maohaavad. Mida teha, kui tunned minu kirjutist lugedes, et jutt käiks justkui sinust? Esmalt võiksid leida hea sõbra või psühholoogi ja rääkida talle oma tunnetest või pidada päevikut ja kirjutada ülesse oma tunded ja hinnata oma meeleolu 10 palli süsteemis, kus 0 oleks kõige hullem ja 10 kõige positiivsem. Kui meeleolu on alanenud juba paar nädalat, siis on õige aeg pöörduda psühholoogi poole, kes oskab sind aidata. Milliseid võimalusi psühholoogil on depressioonis klienti aidata, sellest kirjutan järgmine kord.

Jaga artiklit

1 kommentaar

Pensionär.  /   11:20, 30. nov 2014
Kõige suurem stressi tekitaja minu- ja ilmselt kõigi TÖÖ eest pensionile jäänutele on kindlasti kindlusetus tuleviku ees. Kõike napib ja igal sügisel on üks ja sama mure----kas kevadeni jagub kütet, ravimite ostuks ja üldse kõigeks eluks vajalikuks raha, sest pension on meil ju vähemalt viis korda madalam, kui PEAKS OLEMA.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis