Psühholoogia blogi

Psühholoogia blogi: kuidas kaalust alla võtta?

Tiina Kilkson, psühholoog, 4. november 2014, 11:30

4 KOMMENTAARI

m
6. november 2014, 22:53
Mu meelest ei ole siin midagi nii lihtsat. Töö inimene, kes teee hommikust õhtuni tööd. Peale tööd on vaja lapsed lasteaiast koolist koju tuua. Vaja perele hakata syya tegema, kust ma võtan aja, et ennast liigutada. Ja mina ei ole kunagi magusaarmastaja olnud, liigun võimaluste piires, õbtul hoian ennast tagasi söömisega, aga peale kahte lapse syndi on kaal yle 90 ja vot ei lähe alla. Päris nälgima ka ei tahaks hakata. Ei lle see kaalulangetus midagi nii kerget, nagu viimasel ajal rahvale siin ettesöödetakse. Kõik need nn kõhnad on ennast ära näljutanud või hulluks ennast treeninid jõusaalides vmn.
s
see/ 6. november 2014, 14:33
õ
Õige jutt/ 4. november 2014, 13:28
Toitumispsühholoogiast kirjutaja ei pea ise psühholoog olema. Ilmselt on siin silmas peetud, et liigsöömine on suuresti emotsioonide ajel tehtud tegevus...näiteks igavus. Olen praktiliselt samamoodi ise kaotanud 17 kg ja kaalukaotus jäi pidama. Kaalu langetamine ja selle pidama jäämine tahab tugevat iseloomu. Just see, et ma ei osta poest seda kooki, mul ei ole seda suitsuliha tarvis, tõusengi diivani pealt püsi ja lähen õue, ei lähe külmiku ust paotama, sest igav on. Avastasin, et trenni tegemisel on kaalu langetamise juures peale kalorite kulutamise veel üks tähtis ülesanne. Treenimine kasvatab inimese sihikindlust. Kui oled sihikindel ühes asjas, oled ka teistes asjades. Ma ei ole küll prühholoog, aga arvan, et see ongi toimumispsühholoogia. Sa annes ise endale aru, mida sa sööd ja kas seda ikka on tarvis. Süüa võib kõike, kaasa arvatud friikartuleid, aga küsimus on koguses, kellaajas ja sageduses. Kord kvartalis ja pigem päeva esimeses pooles söödud friikartuliports ei ole veel kedagi paksuks teinud.
o
OeH/ 4. november 2014, 11:56
Paraku on kirjutajal ilmselt kaotatud üleikilosid rohkem, kui teadmisi (toitumis)psühholoogiast. Huvitav, kas Õhtulehes ja Delfis käib lihtsalt nii, et kutsutakse kõik inimesed kokku, kes napilt õigekirja tunnevad ja siis küsitakse: "Kes tahab psühholoog olla"? "Kes politoloog"? Rahvusvaheliste suhete spetsialist (a la Katrin Lust) jne jne. Tekibki küsimus, kust jookseb moraalne piir klikkide arv vs valeinfo küsimuses? Inimestele lihtsalt söödetakse hommikust õhtuni sulaselget s***a, esitatakse väärandmeid ja ülisubjektiivset infot, mida esitletakse teaduslikuna. Kurb.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee