Maailm

Kes piinasid tuntud inimõiguslast? Kahtlus langeb Putini agentidele (19)

Aadu Hiietamm, 4. november 2014 07:00
VASTASSEIS: Prantsusmaal elav Tšetšeenia inimõiguslane Said-Emin Ibragimov (68) esitas tänavu 1. juulil Rahvusvahelisele kriminaalkohtule Haagis kaebuse... Foto: AFP / Scanpix
Tšetšeenia eksiilvalitsuse asepeaminister, tuntud inimõigusaktivist Said-Emin Ibragimov esitas tänavu 1. juulil Venemaa presidendi Vladimir Putini vastu mahuka kaebuse Rahvusvahelisele kriminaalkohtule. 8. augustil röövisid Ibragimovi kolm vene keelt kõnelnud meest. Nad piinasid teda kaks päeva ja nõudsid talt Putini laimamise lõpetamist, vahendab nädalaajakiri Time.

Kunagine Tšetšeenia valitsuse sideminister Said-Emin Ibragimov emigreerus 2001. aastal Prantsusmaale, sai seal poliitilise varjupaiga ja elab praegu Strasbourgi eeslinnas.

Ta on keskendunud Tšetšeenias sooritatud sõjakuritegude uurimisele ning tänavu 1. juulil esitas Haagis tegutsevale Rahvusvahelisele kriminaalkohtule 98leheküljelise hagi Venemaa presidendi Vladimir Putini vastu.

Hagi koostamiseks kulus Ibragimovil viis aastat ja selles süüdistatakse Vladimir Putinit Tšetšeenia teises sõjas sooritatud inimsusvastastes kuritegudes ja genotsiidis.

Tugev löök kuklasse

Samal teemal

Nähes, et Haagi kohtu huvi hagi vastu on pehmelt öeldes leige, otsustas Said-Emin Ibragimov sellele tähelepanu tõmmata näljastreigiga, mis pidi algama 8. augustil. Sama päeva hommikul läks ta närvide rahustamiseks Strasbourgi lähedale Illi jõe äärde kalale.

Õngitsemise ajal kuulis ta äkki selja taga metsatukas mingit krabinat. Veel enne, kui Ibragimov jõudis pead pöörata, tabas teda tugev löök kuklasse ning ta kaotas teadvuse.

Teadvusele tulles olid Ibragimovil silmad seotud ja kuulmise järgi valvasid teda vähemalt kolm vene keelt kõnelnud meest. Nad nõudsid, esmalt rahulikul toonil, nende presidendi laimamise lõpetamist. Kui aga Ibragimov vastas, et bandiitide käske ta täita ei kavatsegi, hakati teda peksma ja piinama.

Hiljem juba Strasbourgi politseis vande all tunnistuste andmisel rääkis Ibragimov, et üks tema röövijatest nõudis talt tegevuse lõpetamist inimõigusaktivistina või muidu viiakse ta Moskvasse Lubjanka väljakul asuvasse FSB peakorterisse.

Ibragimovi sõnul panid röövijad tal käed raudu ning piinasid ja peksid teda kaks päeva. Muu hulgas kustutati ta kehal põlevaid sigarette ja löödi naelu jalgadesse. Tappa teda siiski ei kavatsetud, arvab Ibragimov. Nii oli üks meestest teistele öelnud: "Ärge teda vasakult puudutage, tal on nõrk süda."

Ibragimov kaotas piinamisel teadvuse. Meelemärkusele tulles avastas ta end Strasbourgi piiril metsas lamamas. Arstid loendasid Ibragimovi kehal 24 rasket traumat.

Said-Emin Ibragimov usub, et tema piinajad täitsid Vene võimude korraldust. Kolmik rääkis vene keelt ilma aktsendita ehk nagu moskvalased, vahendab Ibragimovi arvamust nädalaajakiri Time. Nad ei olnud tšetšeenid, on ta kindel.

Ka Hodorkovski kardab oma elu pärast

Ajakiri Time palus Ibragimovi süüdistust kommenteerida Venemaa presidendi pressiesindajal Dmitri Peskovil.

"Meie arvates sunnivad Ibragimovi sõnad, et teda röövisid ja piinasid "Vene riigi agendid", kahtlema tema vaimses tervises," vastas Peskov.

Naftakompanii Jukos endine juht, praegu Šveitsis elav Mihhail Hodorkovski andis mõista, et ka tema ei ole analoogiliste juhtumite vastu kindlustatud.

"Mul tuleb sellega elada… Kui Putin otsustab mind füüsiliselt kõrvaldada, siis ei ole mul ellu jääda lihtne, seda isegi Euroopas. Tema lähikonnas on inimesed, kes üha rohkem ja rohkem kalduvad vägivalda kasutama ja me näeme, et nad korraldavad taolisi operatsioone," arutles Hodorkovski, kes septembri keskel asutas liikumise Avatud Venemaa, mille eesmärk on koondada Euroopa-meelsed venelased president Putini võimu vastu.

Euroopa Parlamendi julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni liige, endine Prantsuse sõjaväeluureohvitser Arnaud Danjean usub samuti, et Said-Emin Ibragimovi röövisid Vene agendid.

"Vene jõustruktuurid on praegu läänes väga ja väga aktiivsed. Kui riigi eesotsas on endine KGB agent, siis ei maksa imestada,et taolised asjad toimuvad," vahendab Danjeani arvamust nädalaajakiri Time.

Väärib tähelepanu, et eelmise kuu algul käis Tšetšeenia inimõigusaktivist Said-Emin IbragimovVarssavis alanud Tšetšeenia rahumarsi ajal Tallinnaski, kus kohtus riigikogu inimõiguste ühenduse esimehe Andres Herkeliga.

Kohtumisel tõdeti, et Venemaa agressioon tulnuks peatada juba Tšetšeenias, sest nüüd on seda Ukrainas palju raskem teha.

Tšetšeenia rahumarsi eesmärk oli teadvustada rahvusvahelistele organisatsioonidele ja avalikkusele, et Tšetšeenias toimunud sõja- ja inimsusvastased kuritegusid tuleb uurida ja toimunust järeldusi teha.

Ühtlasi koguti rahumarsil kirju pöördumisele ÜRO, Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu poole, et loodaks Tšetšeenia sõjakuritegusid uuriv rahvusvaheline rühm. Inimõiguslaste kogutud andmete põhjal tapeti kahes Tšetšeenia sõjas 250 000 rahulikku elanikku, nende seas 42 000 last.

Samal teemal

10.01.2015
Kadõrov ja Hodorkovski peavad sõnasõda
16.12.2014
Hodorkovski valmistub juhtima Venemaa ajutist valitsust
15.12.2014
Kadõrovi mehed pistsid Groznõis inimõiguslaste kontori põlema
08.11.2014
Putin: nafta hinnaga manipuleeritakse