Valdo Jahilo spordiblogi

Kuidas joostes mitte külmetuda? (6)

Valdo Jahilo, 3. november 2014, 10:25
Hetk mõne nädala taguselt Rabajooksult. Metsa sees pole asi väga hull, ent kui jooksurada lagedamale viib, tuleks oma riietus kriitiliselt üle vaadata, et see ilmale alla ei jääks. Valdo Jahilo
Möödunud laupäeva hommikul tekkis sisse tahtmine end veidi liigutada. Kiire netiotsing andis sobiva vastuse – paari tunni pärast antakse starti 11. Nõmme-Harku metsajooksule. 15 kilomeetrit tuttavatel radadel. Pikemalt mõtlemata sai dressid selga aetud ning – metsa!

Kuna mõned päevad varem olime Tervisespordi rattaseltskonnaga teinud meeleolukalt märja öise rännaku marsruudil Harku-Männiku-Saku-Saue-Harku (45 km), olid vettpidavad- ja hülgavad dressid veel pesumasinas. Et aga ilm oli tuuletu ja pilvealuselt okei, tõmbasin selga tavalise suvise pika dressi.

Samal teemal

Jooksujalu pekist priiks
22. detsember 2014, 08:40
Spinning pole kalapüük
11. november 2014, 09:52

Jooksjaid oli silma järgi umbes 60-70 ringis. Mitmeid tugevaid, kes läksid rajarekordit ja esikohta püüdma, palju kiireid, kelle seljad mõne kilomeetri järel nägemisulatusest kadusid ning käputäis harrastajaid, kes nautisid nädalvahetust ja võistlesid iseendaga. Minule oli see võistlus esmakordne, kuid et rada tuttav, siis üllatusi polnud. Algul künklikum, pärast laugem. Alustasin tasa ja umbes poolel maal hakkasin vaikselt auru juurde andma. Keskmiseks kiiruseks kujunes 5.27 kilomeetri kohta. Enesetunde järgi –polnud paha.

Juba sama päeva õhtul tundsin, kuidas alaselg ennast ebameeldivalt tunda annab. Kuigi olin pärast jooksu kohe autosse hüpanud, tundus, et kusagil oli ilmselt tuul siiski läbi tõmmanud ning mõned närvid erksaks ajanud. Jooksu teises pooles tundsin tõesti, et alussärk oli märg ning olemine kipub pisut jahedaks. Oleks vist pidanud dressipluusi asemel selga tõmbama hoopis kerge kileka või vesti.

Kuivõrd ilmad on juba suhteliselt jahedapoolsed, peaks oma harjumuspärase spordiriietuse uuesti üle vaatama. Nagu ka suusatamise juures, tuleks ka jahedas jooksmise juures lähtuda kihilise riietumise põhimõttest: ihu vastu olevad riided võiksid olla täissünteetilisest materjalist, mis suudavad juhtida kehasoojust, imeda niiskust ning piisavalt hingata. Välimine kiht võiks olla tuule- ja niiskuskindel (ja kindlasti õhutusavadega), et väliskeskkonna mõjusid neutraliseerida. Kahe kihi vahele võib kombineerida tavalist spordidressi.

Alati tuleks arvestada ilmastikuolude ning tuulekülma faktoriga. Jaheda ja tugeva tuule puhul võib termomeetri näidule juurde lisada tubli 2-5 külmakraadi. Kui jooksupüksid pole eest tuuletõkke paneeliga, võiks seda omada mõni alumine pesukiht: kas lühikesed või pikad aluspüksid või alussärk.

Oluline on see, mida kannad peas. Peast õhkub enim energiat, seega võiks nokamütsi asendada õhema suusa- või jooksumütsi või laiema peapaelaga, mis kõrvad soojas hoiab. Asja ajab ära ka buff, mida annab kombineerida nii- ja naamoodi (ümber pea, ümber pea ja kaela, ümber kaela...).

Jahedamate ilmadega saab nägu kaitsta kas spetsiaalsete jooksumaskidega või sellesama buffiga, mille saab üle lõua ja isegi nina venitada. Erinevalt peast, mis võib hakata esimesena külmetama, on kätega teine lugu. Võib ette tulla, et kui keha tunneb end hästi, on kätel palav. Eks igaüks tunnetab ise, milline on ta verevarustus ja mismoodi sõrmi jaheduse eest kaitsta või mitte. Suusakindad jäävad jooksurajal praegu ehk liiga soojadeks. Spetsiaalseid jooksukindaid on aga igasuguseid – küll sõrmikuid, küll labakuid, küll tuuletõkkega ja teisi.

Välimise kihi valikul võiks eelistada silmatorkavate helkurribadega palistatud (või neoonvärvi paneelidega) jooksuriideid. Silmatorkavuse suurendamiseks võiks juurde lisada ka mõne spetsiaalse (led)helkuri: kas ümber randme, pahkluu või riide külge kinnituva.

Esimeste öökülmade saabudes oleks mõistlik vahetada tugevama tallamustri vastu ka suvised jooksujalatsid. Osad mudelid on lausa tallaaluste metallnagadega, mis sobivad eriti jäisetesse/lumistesse oludesse ega lase naljalt jalal libeda pinnase peal vääratada. Kel on plaan joosta aastaringselt ja seesugune võimalus ka rahaliselt olemas, võiks ühe paari talvetosse omale kapinurka valmis varuda. Ning juba vetthülgava pealiskangaga, millega saaks jalgu märjaks tegemata ka lörtsisegus silgata.

Mõistagi on igasuguste lisavidinate nimekiri veel pikem ja kirjum, kuid põhilisele sai vist vaade ära tehtud. Pole halba ilma, on sellele mittevastav riietus.

Ideaalis oleksin ilmselt väiksest alaselja närvivalust hoiduda saanud, kui oleksin jalga tõmmanud vähe soojema vooderdusega jooksupüksid ning katnud selja näiteks vestiga. Aga kõik see on tagantjärgi tarkus, milles me kõik spetsialistid oleme.

6 KOMMENTAARI

o
oks 4. november 2014, 00:52
Miks mitte joosta kui selle eest makstakse. Tööd pole siis on sport tänapäeva elatusvahend
m
3. november 2014, 23:37
ma imestan, kuidas need joksjad jäi ellu >20 aastat tagasi
Loe kõiki (6)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee