"Mitte et ma varem hobust ja vankrit näinud poleks – hobune oli tollal maal veel üsna tavaline tööloom, olin seda sugulaste juures palju kordi näinud. Aga nad olid ikka hoopis teistsugused: kirjud, lärmakad ja vilkad, samas seltsivad ja sõbralikud. Üksteisega suhtlesid nad omas keeles, kuigi eesti keel oli väiksematelgi soravalt, ehkki veidi konarlikult suus." Huvitavad hobused - kirjud ja lärmakad ja suhtlevad mitmes keeles!
«Muidugi on mul olnud õnn elada ja töötada maal, mis armastab loovust ja innovatsiooni ning teavad, et see õitseb kui on tegemist erinevustega. Kõik pole nii õnnelikud»
KOMMENTAARID (7)