Maailm

Venemaa presidendi Putini vähihaigus: reaalsus või lääne väljamõeldis? (31)

Aadu Hiietamm, 31. oktoober 2014 07:00
JÄTKAB TAVARÜTMIS: Läänes on viimasel nädalal laialt levitatud kuuldusi Venemaa presidendi Vladimir Putini vähihaigusest. Tema pressiesindaja sõnul ei vasta need kuuldused tõele. Fotol näeb Vladimir Putinit (62) kolmapäeval Novo-Ogorjovo residentsis valitsuse istungit juhtimas. Foto: EPA
Venemaa president Vladimir Putin põeb kõhunäärmevähki, kirjutas nädal tagasi ajaleht New York Post. Juba varem olid mõned Valgevene ja Poola väljaanded väitnud, et Putinil on seljaajuvähk. Kuulujutud Vene presidendi raskest haigusest hakkasid kiiresti levima ning kolmapäeval sekkus Kremli pressiesindaja, kes andis teada, et Putiniga on kõik korras.

New Yorgi Posti ajakirjanik Richard Johnson kirjutas 24. oktoobril, et Valgevene ja Poola väljaanded teatasid juba kuid tagasi, et Venemaa presidendil on seljaajuvähk. Johnson lisas, et tema allikate andmetel on siiski tegemist kõhunäärme – ehk pankreasevähiga. See on väga raske haigus, vaid kaheksa protsenti ning mõnedel andmetel kõigest kaks kuni neli protsenti haigestunutest jääb elama.

Samal teemal

Richard Johnsoni andmetel lasi Putin end ravida ühel Saksamaal Dresdenis elaval arstil. 84aastast vähispetsialisti tunneb Venemaa president juba sellest ajast, kui ta töötas aastatel 1985–1990 Dresdenis KGB residendina. Arst kasutas mitut ravimeetodit, muu hulgas süstis ka steroide. Nendega võib seletada Putini vahepealset pisut pundunut väljanägemist. Hiljuti oli vähispetsialist aga Venemaa presidendi ravimise lõpetanud. Ta keeldus lihtsalt Venemaal käimisest, sest Putini turvateenistus oli teda halvasti kohelnud.

Vaatlejad viitavad huvitavatele märkidele

Esmaspäeval New York Posti kirjutist refereerinud Saksamaa suurim ajaleht Bild rõhutas, et kuuldused Putini vähihaigusest on esialgu puhas spekulatsioon, kuid vaatlejad osutavad siiski mõnele märgile, mis viitavad, et see võib isegi tõsi olla.

Ühe märgina nähakse Mihhail Hodorkovski ootamatut vabastamist vanglast mullu detsembris. Putini selles sammus võis hea tahtmise juures näha soovi vabastada end vanast (süü)koormast.

Hämmastavaks peetakse, et Putin tähistas 7. oktoobril oma 62. sünnipäeva tagasitõmbunult. Esimest korda viimase 15 aasta jooksul võttis ta sünnipäeva vabaks ja veetis selle Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi teatel kusagil sügavas Siberi taigas.

Ühtasi viitas Bild Poola ajalehele Fakt, mis läks veelgi kaugemale ja sidus Venemaa viimaste kuude agressiivse välispoliitika Kremli peremehe võimaliku haigusega. Putin tahab enne surma minna ajalukku Vene suurriigi rajajana ning just sellepärast võttis ta ette Krimmi annekteerimise ja sissetungi Ida-Ukrainasse, oletas Fakt.

Põhjalikult analüüsis kuuldusi Putini (surma)haigusest Saksa populaarse nädalaalakirja Focus veebiväljaanne. Toimetaja Paul-Nikolas Hinz arutles, kui tõeseks võib pidada ajalehe New York Post informatsiooni. Hinze meenutas, et esimest korda liikusid kuulujutud Putini vähihaigusest juba 2003. aastal. Tookord olla tal edukalt eemaldatud soolekasvaja. Edasi on sarnaseid kuulujutte levitatud sagedamini, Putinit seostati näiteks luuvähiga, ajukasvajaga, kartsinoomiga ja sarkoomiga. Arvestades, et Putin elab ja juhib riiki tänaseni, siis saab siit järeldada, et see on ikkagi (lääne) väljamõeldis.

Tõsiasi on aga ka see, et Kreml ei tunnistaks suure tõenäosusega kunagi presidendi rasket haigust ning vaikiks selle maha samamoodi nagu Leonid Brežnevi ja Juri Andropovi haigused, tsiteeris Focus Online Venemaa eksperti Eberhard Schneiderit.

Austria professor: see on infosõda

Focus Online tsiteeris ühtlasi Innsbrucki ülikooli professorit Gerhard Mangotti, kes nägi Putinit alles hiljuti silmast silma. “Ta näeb hea välja. Tema nägu on roosa. Väliselt ei ole haigust kuskilt näha,” kinnitas Mangott.

Ta pidas võimalikuks, et jutud Putini (surma)haigusest on osa aktuaalsest infosõjast. Desinformatsiooni levitamine Putini tervise kohta on läänele kasulik, sest võib Kremli peremehe positsioone nõrgendada, arvas professor Mangott.

Kuulujuttude plahvatuslik levik sundis kolmapäeval sekkuma Venemaa presidendi pressiesindajat Dmitri Peskovi, kes lükkas välismaa massiteabevahendite teated Putini vähihaigusest napisõnaliselt ümber.

“Ärge oodake, pipart neile keele peale. Kõik on normaalne,” vahendas agentuur Itar-Tass Peskovi sõnu.

Varem on Peskov Putini tervise kohta avalduse teinud 2012. aasta detsembri algul. Tookord oli Venemaa president olnud mitu nädalat avalikkuse eest kadunud ning mitu tema välisvisiiti oli edasi lükatud. Maailmas hakkasid levima kuuldused, et Putinil on selg tõsiselt haige ning arstid kaaluvad kirurgilist sekkumist. Peskov teatas kuulduste haripunktis, et Putinil on tõepoolest trauma, täpsemalt sporditrauma: president venitas ära lihase. Millal ja millistel asjaoludel see juhtus, jättis Peskov saladuseks.

Ja lõpetuseks. Kuidas lood Putini tervisega tegelikult on, teavad ilmselt vaid tema üksikud lähikondlased. Mis aga puutub liidri tervise mõjust riigi välis- ja sisepoliitikale, siis see sõltub poliitilisest süsteemist. Arenenud demokraatiates, nagu näiteks Prantsusmaal ja USAs elatanud presidentide Francois Mitterrandi ja Ronald Reagani kehv tervis valitsemist eriti ei seganud. Autoritaarsetes riikides on liidril täita hoopis suurem roll ja kui Putinil peaks tõepoolest tekkima tervisega tõsised probleemid, siis on neid kompenseerida hoopis raskem.

Samal teemal

14.01.2015
Venemaa juhtide haigused on alati riigisaladus
10.10.2014
Krimmi juht: meie rahvaarv on Venemaaga liitmise järel kasvanud 280 000 võrra
03.10.2014
Peskov kinnitas, et Putinil pole välismaal mingeid eravaldusi
02.10.2014
Kiiev teatas tihedast vägede juurdevoolust Venemaalt Ida-Ukrainasse