24 kommentaari

L
lapsevanem  /   16:22, 30. okt 2014
Alustada tuleks õpetajatest , likvideerida potentsiaalne ,,ohuallikas ,, ja siis hakkavad ka lapsed rääkima ja asja julgemalt harutama ... aga koolis on ringkaitse ja EIII ole ühegi õpetajaga võimalik südamest südamesse rääkida ... oma kogemused õpetajatega ,parem ära mine üldse kooli lähedalegi ,laps süüdi niikuinii ,siis vanemad ka suured süüdlased ja kiusamine ja süüdistamine läheb VEELGI hullemaks , see on fakt ja läbi elatud teema .
I
irw  /   15:47, 30. okt 2014
kuule psühholoogitädi - millest te nüüd rääkisite või mida öelda tahtsite. õpetajatel on minu teada 25-30 kohustust, 5-6 õigust ning kari igasuguseid "teadlasi" ümberringi alates lastekaitsest ja lõpetades teab milliste intstantsidega, kes kõik õpetavad , mida ta tegema peab.
see psühholoogi tädi vajab ise vist abi, istub oma ideaalmaailmas. kui poiss on plaanind ette ja paneb püstolist terve rullikutäie kuule minema peab hing nii täis olema , et on. kogu viha rakendus kuulidesse. nüüd ajakirjandus jahub - prokuröri sõnul pole kahetsenud ...., no olge normaalsed - lasknuks 1 kuuli, siis juhtus , tegin valesti jne. misiganes - aga 6 kuuli, no andke andeks , selle pealt ei tule mingit kahetsust. olen täiesti veendund, et konflikti suuruski polnud midagi erilist - lihtsalt aastate vimm realiseerus selliseks sündmuseks.
K
klišee  /   15:20, 30. okt 2014
Tooge mulle kasvõi üks näide, kus koolipsühholoog on lahendanud mõne raske koolikiusamise juhtumi positiivselt (kiusatav ei pea vahetama kooli) või avastanud mõne psühhoosis lapse ning suutnud selle siis ravile suunata.
K
Küsimus psühholoogile  /   12:45, 30. okt 2014
Kuidas tuleb suhtuda haridusministrisse,kes pani jala taha kolleegile,irvitab avalikult vabandamise,aususe ja siiruse peale.Kas lapsed võivad oma käitumises teda korrata jne.? Kellele tuleb sellest probleemist rääkida ???
M
mirr  /   11:09, 30. okt 2014
Minu pojal tekkisid teises klassis probleemid kehalise kasvatuse õpetajaga. Kui varem oli see tal lemmiktund, siis peale õpetaja vahetumist kurtis ta, et õpetaja on väga kuri, karjub laste peale ja talle ei meeldi see tund enam üldse. Nii kestis see mõnda aega, kuni ühe päevani, kui laps hüsteeriliselt nuttes mulle helistas. Õpetaja oli tunnis mingit harjutust selgitanud, laps sei saanud täpselt aru, kuidas seda tegema peab ja küsis üle. Selle peale õpetaja röögatas "VAIT- ÜKS". Laps oli šokeeritud sellest, et õpetaja niimoodi karjus ja sellest, et tema seni ainult viitega tunnistusele 1 tuleb. Samuti jäi talle arusaamatuks see, et alati on räägitud, et kui millestki aru ei saa, siis kindlasti küsi üle. Kui aga küsimise peale nii reageeritakse...
Võtsin peale seda juhtumit klassijuhatajaga ühendust. Tulemus oli ümmargune null. Klassijuhataja ei üritanudki asjasse selgust tuua, vaid lahendas meie mure lausega "tegemist on väga staažika pedagoogiga, kes on valitud mitmel korral kooli aasta õpetajaks". Kõik!
Tänaseks oleme sealt koolist lahkunud ja lapsel on endiselt kõik viied, aga nüüd märksa sõbralikumas keskkonnas.
Oma kogemusele toetuses võin öelda, et kahjuks tihtipeale õpetajad ei suhtu tõsiselt laste muredesse. Kui ühe korra on sind murega tagasi lükatud, siis edaspidi ei pruugi sa julgeda või tahta enam õpetaja poole pöördudagi.
K
kuule mirr  /   11:42, 30. okt 2014
peale sinu lapse on klassijuhatajal veel ca´30 last, + tunnid anda, + tunnid ette valmistada + kontrolltööd ette valmistada + kontrolltööd parandada + lõputult ankeete ja muid nõmedaid pabereid, + enesetäiendus + kari lapsevanemaid +jne .. jne.. Ja kujuta ette et mõnel õpetajal on siiski lisaks oma pere kus tuleb ka lapsi kasvatada, jne. jne
Tundub et sul on probleeme omagagi küll -ära nõua teistelt võimatud selle mõttetu palga eest
L
Lapsevanem vee  /   10:58, 30. okt 2014
et kui juba jutuks võeti, siis õpetaja ise oleks võinud ju ka järeldada, et suhtes õpilasega on midagi valesti ja oleks võinud poisi koolipsühholoogile saata. Ikka räägitakse, et vanemad inimesed on targemad. Kahju küll, aga küllap õpetaja ei üritanudki paremat suhet leida. Ma ei kaitse poissi ja ei halvusta õpetajat, aga lihtsalt üllatav, et psühholoogid nüüd kooris, et rääkige ja rääkige. Kus oli õpetaja tarkus? Kommenteerige.
E
ega need psühholoogid muud ei oskagi öelda  /   10:56, 30. okt 2014
kui et peab rääkima, kes ikka käskimise peale rääkima hakkab, ja tavaliselt on nad mingid erilised kujud ka
E
eestlanna  /   10:39, 30. okt 2014
Kodus võiks olla juba see märguandeks kui laps ütleb, et ta ei taha kooli minna, et see võis ee õpetaja on vastik või lihtsalt ei lähe kooli ja kõik...See pole lihtsalt niisama, siin on võib olla laps ise mdiagi tegemata jätnud, unustanud või on tõesti temal õigus ja see õigus tal on, et pahast eemale hoida. Uurige lapsevanemad ja ärge jätke oma last üksi. kaitske teda.
A
arvan nii  /   10:37, 30. okt 2014
Et juba enne võimalikke konflikte tuleb rääkida, tuleb välja rääkida oma mured ja valud. Ei tohi endasse koormata seda saasta, mida teised sulle peale panevad, solvangud, inetused ja mõnitamine. Psühholoogid tegelevad tagajärgedega aga ennetamine on enda asi. Ärge jätke mdiagi välja rääkimata kui keegi teile liiga teeb. Kellel rääkida? Kodus , sõpradele, solvaja kaaslastele, kõrvalisele inimesele. Kui õpetaja solvab, tuleb sellest rääkida kooli direktorile, tema ei saa reageerimata jätta, kui aga teised teevad koolis liiga, tuleb rääkida kodus või sellele inimesele,keda usaldad ja tead et ta saab aidata. See pole kaebamine, see on enesekaitse. Intrigandid, pahad iniemsed kardavad kõige rohkem avalikkust, et nende teod päevavalgele tulevad ja siis nad saavad karistada või neid lastakse lahti.
I
ise ka usud oma juttu või?  /   10:57, 30. okt 2014
Psüholoogile rääkimine on koolis sama, kui kuulutada seinalehes.
Dire juurde minek sama. Kui kodus vanemate terror, siis kellele rääkida? Lähed istus järve äärde ja sosistad kõrkjatele, ja järgmisel päeval teab seda terve linn.
Ku laps leiabki inimese, kellele kurta ja see kooli läheb, siis on ta kits teiste silmis.
Lihtsalt praktika.
L
Lapsevanem  /   10:33, 30. okt 2014
Sellest on palju aastaid möödas kui ka poja pärast koolipsühholoogi poole olin sunnitud pöörduma. Just nimelt sunnnitud, sest ei saanud isegi aru miks. Välja tuli õpetajapoolne vale, mille ta minu lapse kohta mulle edastas ja seoses sellega taheti oma tegu psühholoogi juurde saatmisega mätsida. Olin suht põnevil ja läksingi. Tolku küll sellest polnud kõige vähetmatki ainult ehk niipalju, et kui loen kusagilt: koolipsühholoog, siis tekib ebamugav pilt oma mõtteid ja soove peale suruvast ametnikust, kes üldjuhul pole objektiivne. Kindlasti on palju tublisid psühholooge, aga koolipsühholoog on kallutatud pedagoogide poole. Olen kindel, et kõneall olev õpilane ei oleks koolipsühholoogilt abi saanud. Vastupidi, õpetajaga oleksid suhted veel halvemaks läinud. See on minu isiklik arvamus.
K
koolipsühholoog  /   10:12, 30. okt 2014
on kõige mõttetud tegelane koolis.
Käib üks nunnutamine ja alati on kõik teised süüdi.
Olete te kuulnud mõnest koolipsühholoogist kes on öelnud et oleks pidanud midagi teisiti tegema.
Loomulikult mitte, hea on olla igasuguse vastutuseta teist süüdistaja.
N
Nõus  /   15:43, 30. okt 2014
Oli meil lasteaia rühmas poiss, kes läks teistele kallale näiteks siis , kui need juhtusid liiga lähedalt mööduma, lubas põlema panna, pea maha lõigata,maha lasta jne, jne, jne - jõud oli selline, et kui märatsemishoog peale tuli, siis esikus pikad pingid (4 tükki ),olid käes ja peksis neid seinte vastu, kord õues läks naaberrühma õpetajale kallale( julges midagi öelda), lõi jalaga vastu põlve nii kõvasti , peale mida oli kahe nädalaga õpetajal vesi põlves, lonkas ja opile minek.Seletuseks, et miks lasite tal neid pinke lõhkuda-jõud oli selline, et tuli lihtsalt kinni hoida, tavaliselt tuli appi kutsuda keegi vaba inimene, kas muusikaõpetaja või tervishoiu töötaja, sest ÜKSI EI JÕUDNUD. Ja nüüd räägib psühholoog, et rääkige. Hallo !!!!! Sa võid end vahtu seletada ja rääkida, aga kui sul puuduvad mõjutusvahendid, siis jäädki rääkima. Nüüd psühholoog, kujutage ette, et peate oma tööd tegema orjen. 20 lapse kõrvalt, samal ajal neile tundi andma, pabereid täitma ja siis kõige selle kõrval peate oma patsiendiga sügavuti tööd tegema,talle eraldi aega leidma -praktiliselt pidevalt .Ma ei taha kedagi solvata, aga kui olete praktik laste kollektiivis, siis ei ole õpetajal puht ajaliselt ja füüsiliselt võimalik olla teiste kõrvalt kellegi jaoks eriliselt olemas, sest SEE KÄIB PÕHJALIKULT ÜLEJÄÄNUTE ARVELT.Seega olen täiesti nõus väitega, et need vanemad , kes on kodutöö teinud teevad omamoodi karuteene oma lastele, kuna need jäävad ilma tähelepanuta, kuna õpetaja on rakkes ühe-kahega praktiliselt kogu aja, kustutab tuld.
M
Mia  /   10:06, 30. okt 2014
olen ise sõdinud oma lapse eest ja näinud milline on klassijuhataja suhtumine...poissi kiusati 1kl saati ja kui mu laps läks abi paluma siis ütles õpetaja ära kaeba teise peale...kuhu siis see laps peaks pöörduma. lõpuks vestlesin ise vanemaga ja õppelajuhatajaga..hakkasid ka asjad liikuma...õnneks läks see õpetaja minema ja klassijuhataja vahetus, kes märkas kohe et klassis on pinged ja saatis poisid sotspedag.juurde.
T
tatile oli mugavam pedagoog maha lasta  /   09:29, 30. okt 2014
kui kooli vahetada, oli alles põhikoolis...
V
vanaema  /   09:08, 30. okt 2014
Jääb mulje, et üle võlli viidud õpilane lahendas oma probleemi sellisel moel. Õpetajad on koolis ringkaitses, psüholoog vadistab midagi lapsele kõrva, et ole viks ja viisakas. Õpilane mõistis, et rääkimine ei muuda midagi , endist õpetajat talle ju keegi tagasi ei anna ja antud õpetaja käitumine oli ilmselt üheselt üleolev. Tundub küll kahjuks, et tegemist on väga kaalutletud otsuse täideviimisega. Viha pidi olema ikka nii suur, et õpilane oma tegude tagajärgede peale enda seisukohast üldse ei mõelnud või oli tal juba enda edaspidisest elust täiesti ükskõik.
R
Rääkimine aitab  /   08:43, 30. okt 2014
Rääkimine on ikka parem kui enesesse hoidmine. Teise sisse ju keegi ei näe ja kui ise suud lahti ei tee, siis on kindel, et iseenesest midagi ei muutu. Kui rääkida, on vähemalt muutuseks nö võimalus antud. Omavahel jutustamise nõuanded on head, kuid sageli isegi ei teata, kust, või kuidas alustada. Kõigile, kes abimeest otsivad, jagan linki vahvast raamatust, mis pered/sõbrad/tuttavad omavahel tähtsatest asjadest mõtlema ja võibolla ka rääkima paneb. Ehk on kellelgi õnnest puudus? https://www.youtube.com/watch?v=yiN8l2N72x4
J
Jah  /   07:16, 30. okt 2014
Kellele sa lähed oma muret kurtma, kes sind usub keegi ei usu loll oled kui lähed tehakse veel teiste poolt tolaks ka veel, sest ega õps midagi enda teada ei jäta vaid sellest pasundatakse õpetajate toas nii, et tuba kõliseb ja kes juhtub kuulma eks see kannab juba lisanditega asja edasi ning oledki loll, et suu lahti tegid.Kõik hakkavad näpuga näitama ja itsitama said mis tahtsid.
H
Hm  /   06:46, 30. okt 2014
Oh ! olen minagi erinevaid õpetajaid näinud ,üks parem kui teine . Aga millegi pärast on meeles psühholoogist õpetaja (kes andis lühikest aega tunde ) . Kõige teravama lausetega õpetaja oli ,ei olnud rahulik ja sõbralik ( õnneks jäin tema tunnis märkamatuks), oli pigem mõnitaja kui psühholoog. Hiljem läks teise kooli psühholoogiks . Sellise juurde ei julge muresid kurtma minnagi ,kui sul peaks need olema. Meediast on räägitud kui tark ja andekas õpetaja ta on küsitakse veel arvamusi. NB! ei kirjuta artikklis olevast psühholoogist !
R
räägitud  /   00:26, 30. okt 2014
on küll,terved riiulid in selliseid ,,tarku'' raamatuid täis.Parem öelge lahendus,et seda enam ei juhtu,lahendus muidugi oleks,et tuli- ja külmrelvad kooli ei satuks,aga otsustajad on nii araks muutunud ,,demokraatlikus'' läänemaailmas ja keegi ei julge reaalselt midagi teha.Eks järgmisel korral ka lihtsalt räägime,rääkijaid on kabinetid täis.
N
nipitiri  /   23:39, 29. okt 2014
vahel ei tahagi rääkida inimene , vaid lihtsalt olla, aga see kuulus psyhholoogide lause--kas sa tahad sellest rääkida.. plaa-plaa-plaa, hakkaks midagi tarka tegema...kui önnetus käes, siis koik targad,kus te siiani olite...igas koolis on sots,pedagoog, klassijuhtajad, meedikud mönes koolis isegi psyhholoogid, söbrad, tuttavad, pereliikmed...
Ü
Üks kena jutuvada  /   23:09, 29. okt 2014
Plä,plä,plä -mula ja sõnad. Lapsed käivad koolis ja räägivad, kuidas koolis elu läheb, Õudusega kuulame ja vangutamne päid. Alustage õpetajatest siis alles hakake tegelema lastega!
K
kiusatu  /   22:56, 29. okt 2014
Klassijuhatale rääkida?Ma sain vastuseks omal ajal KUST TE VEEL PAREMAT ÕPETAJAT TAHATE?TA ÜKS PARIM JA LAHKEIM.Nii palju sulle rääkimist.õpsid hoiavad ühte ja ega viitsi neid asju lahendada nad.ainult luuletavad ja lubavad

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis